30.aprill- Mustamäe

Täna taas jooksuga päevakule. Kogemus näitab, et nii on rajal lihtsam joosta.Rajameuster Raivo Pellja pakkus taas nõlvast üles rassimist, seekord küll vähem, kuid paras katsumus siiski. Kuigi olen trepijooksu piisavalt harjutanud,enda arvates:). Kuid järsust nõlavast üles rühkimine on ikka veidi teistmoodi, kui mööda siledat treppi üles joosta. Rajal mõned koperdamised olid, kehvasid teevalikuid ja ringijookse esines ka. Jalad sain märjaks. Kokkuvõtteks oli tempo pärsi hea, kuigi 47 punktist üles rühimine võttis täitsa läbi, et veidi maad lausa kõndisin. legendis olevad numbrid tundusid imetillukestena, et nende lugemisega ma ennast väga pikalt ei vaevanud. Lootsin, et punktid on õiges kohas ja numbrid klapivad samuti. Sörgiga sai taas koju tagasi joostud.
Tulemused 

29.aprill- Järve

Järve mets on suhteliselt sümpaatne koht ja otsustasin päevakul osaleda. Jooksuga sai kodust mindud, sai hea soojenduse. Valisin tavalise suundorienteerumise raja. Aja planeerimisega on mul kehvad kogemused ja ei hakanud ajalist valikut katsetama. Tea mis üllatusi veel metsas võib olla. Ja eks ta nii juhtuski.  Olen Järve metsas niisama ka jooksnud ja teadsin küll, et kraavid ajavad üle ääre ja vett on tavapärasest rohkem. Aga metsas joostes ei oska kohe varasemaid teadmisi-kogemusi kasutada. Nii mässasin- rassisin asjata võpsikus, kus tuli kuivemat kohta otsida, kui oleks vabalt võinud joosta ringi ja saanuks hulga kiiremini. Liiva kalmistu lähistel oli keegi metsa suured mulla hunnikud kuhjanud ja ajasid mind veidi segadusse ja nii tikkisin edasi-tagasi rohkem kui vaja. Peale jooksu tegin metsas veel  väikese jooksuringi ja siis jooksuga taas koju. Vihma hakkas tibama.

24.aprill- Pariisi

Sai siis Pariisi võsa takseeritud. Rajal sai end ikka kirutud, et oli mul tarvis siia võssi tulla. Kuid võsa oli tore, sest lehti ei olnud ja nähtavus talutav. Juhtus ikka, et oled punkti piirkonnas, aga punkti ei näe. Alguses üritasin ikka joosta ka, kuid sellest tuli  kiiresti loobuda. Lihtsalt polnud mõtet. Vigu kuhjust hulga. Kohe esimese punkti asemel jõudsin teise. Siis lennutasin ennast peale neljandata punkti võsasse ragistama. Kaotasin ennast totaalselt ära. Mäletan, et kui Baltikad samas võsas toimusid, siis sai samuti toredaid matku tehtud. Aga võsa kohe tõmbab enda poole, kuigi oli võimalust ka mööda teed joosta, aga ei - mina rassisin ikka võsas.
Kokkuvõttes läks paremini, kui viimati st 2008 aastal, samal kaardil matkasin kauem, kui täna.
Homne päev on kindlasti parem.

20.aprill- Elva

54. Jüriöö jooks Elvas. Täitsa põnev, sest Elvas polnudki ma varem käinud. Tundus, et  tuleb analoogne jooks, kui Keilas. Võistkond kus jooksin oli kogenud ja vähem kogenuid orienteerujaid. Märten jooksis esimesena metsa. Tõsised jooksumehed kimasud raja kiiresti läbi. Märtenil kulus selleks 53 minutit, Markus jooksis kolmandas vahetuses. Ei saa salata, eks ma ikka närveldasin ka, sest tea kuidas ja kui kaua, tal seal pimedas metsas läheb. Mina teda pressipunkti läbimas ei näinud. Mõtlesin küll, et äkki on juba mööda jooksnud, kui Indrek vahetust lõpetama hakkas, sest tema sai metsa veidi hiljem kui Markus. Ja loomulikult oli suur minu üllatus, kui nägin teda finissi koridoris juba jooksmas. Mul veel jope ja dressipüks jalas. No nüüd hakkas kiire, õnneks oli mul si juba varem nullitud. Nii pidi Markus mind minut- paar ootama, kui vahetuse üle võtsin. Kaart oli kummaline, mitte midagi ei leidnud üles, isegi starti mitte. Kuigi mind olid juba mitmed inimesed hoiatanud, et kaardi lugemine on kehvad lood. Õnneks teadsin, et alguses tuleb pikalt mööda kõnniteed joosta, selleks ajaks jõudsin esimese Kp asukoha tuvastada. Takseerisin kaardilt järve ümbruse läbi, nii leidisn ka lõpuks stardi. Eks ta oli, et punktist välja joostes tuli hoolega vaatama, et kus ja mis. KP-de ettelugemiseks tuli vaadata legendi, sest nii oli lihtsam, sest Kp numbrid ei paistnud üldse hästi kaardilt välja. Rada sujus mõnusasti. Metsas nägin üksikuid. Leidisn ka aega, et Üllele Okasest tema asukoha kohta kinnitust anda. Enne lõppu tekkis rumal olukord. Jõuan punkti 15-70, ja siis ei näe ma enam, et kuhu ma minema pean. Legendist selgub, et üks st. viimane punkt veel on jäänud. Aga kuhu! Seisin seal teel ja aru ei saa, et kus see tähistatud rada siis on. Aga kuna sai lõpusirge koridoris nii mõnelegi öeldud, kus viimane KP on, siis lõpuks ärkasin ja jooksin ise ka laululava poole. Poole mäe peal tuli lint ka vastu. Sai siis männijuurikate vahel veidi hüpatud. Vigu rajal nagu polnud. Kui nüüd maha arvata stardi viivitus ja lõpu äpardus, kaasvõistlejate rahustamine ja ühest tõusust üles ukerdamine, siis lausa supersooritus.
Tulemused

Võistluskeskuses jagati ka kommentaatorite poolt rajal toimuva kohta infot, kuid minu arvates oli kommentator napisõnaline ja suurt abi sellest võistlejatele ei olnud. Näidati ka ekraanile tulemusi ja gps pilti, tekst väike ja üldine. Mäletan, et kui LSF Saustinõmmel Tallinna öiseid korraldas, siis neil oli vinge ekraan ja info hästi kättesaadav ja jagatud.
Harrastajate klassis oli tõelisi üllatajaid. Aga eks neil kodumetsas ikka lihtsam joosta, kui kuskil mujal  võssis.
 Ladus kokkuvõte Sixten Sillalt.

Orienteerujate igakevadine esimene suurvõistlus, Jüriöö teatejooks, peeti juba 54. aastat järjest ja sedakorda Elvas, keskusega Elva linna lauluväljakul. Traditsiooniliselt koosnesid põhiklassi viieliikmelised võistkonnad kolmest mehest ja kahest naisest, kes teatevahetusi vaheldumisi läbisid. Kolmeliikeliste võistkondadega harrastajate klassis võisteldi samal rajal, kuid kolmeetapilises teates.

Kokku startis 66 võistkonda. Prestiižika esimese vahetuse võiduga üllatas Elva harrastajate võistkonna avaetapi jooksja Veiko Kütt,kes edestas kuue sekundiga kiireimat põhiklassi võistlejat, Lauri Tammemäed. Elva harrastajate võistkonna naisvõistleja Karmen Alnek suutis hoida oma võistkonna liidrina ka teise etapi järel ja saatis kogu võistluse liidrina ankruetapile laskesuusatajana tuntud Priit Viksi. Sellel etapil möödusid Elva võistkonnast parimad põhiklassi võistkonnad ning võistluste juhtima kerkisid OK Ilves (Kristo Heinmann) ja SK 100 (Tõnis Vaiksaar). Etapilt tuli liidrina Kristo Heinmann ja lähetas eelviimasele etapile Eveli Saue. Ilvese ja SK 100 edu lähima jälitaja, mulluse võitja korteriyhistu.net ees oli üle 4,5 minuti. Piibe Tammemäe (SK 100) ja Eveli Saue püsisid liidrid etapi lõpuni ja venitasid vahe jälitajaga juba 6 minuti peale, liidrina tuli teatevahetusse endiselt SK 100. Ankrumeeste duell areneski Kenny Kivika (OK Ilves) ja Timmo Tammemäe (SK 100) vahel, kuid mullu Korteriyhistu.net võidule vedanud Timo Sild vähendas vahet liidritega jõudsalt. Ankruetapi keskel sai Kenny Kivikas Timmo Tammemäe ees väikese edu, mis venis peagi ligi kaheminutiliseks, Timo Sild jõudis omakorda Timmo Tammemäest vaid poole minuti kaugusele, kuid finiš jõudis kätte enne kui esikolmiku kohtades muutused jõudsid toimuda ning 11-aastase vaheaja järel võttis Ilves oma kümnenda võidu.

Jüriöö jooksu rändauhinnaks oleva kuju „Kalevipoeg kivi heitmas“ viis aastaks OK Ilvesele võistkond koosseisus Mati Tiit, Elo Saue, Kristo Heinmann, Eveli Saue, Kenny Kivikas, kusjuures  läks võit korraldavale klubile esmakordselt selle võistuse ajaloos.

55. Jüriöö teatejooks toimub 2014. aastal Nelijärvel.

17.aprill- Laulasmaa

Tallinna öised MV toimusid ilusas männimetsas. Kahjuks männimetsa ilu polnud suuresti näha. Mets oli suhteliselt lumine ja jalad said vägagi märjaks. Juba k-punktist väljudes tegin vale teevaliku ja sattusin vsilmitsi veega. Sinna sisse ma minna ei tahtnud ja nii otsisin kuivemat teekonda ikka paar minutit. Kohati oli kaardi lugemisega ikka tegu ja punktist sai mööda ja ka üle joostud. Juhtus ka, et jooksul oli hoog nii sees, et jätsin ühe punkti vahele ja nii tuli tagasi joosta, siis on suund sassis ja tagasitee käänuline. Enne lõppu ei raatsinud rada kuidagi lõpetada ja nii tiirutasin liivas-lumes ja männikeste vahel veel mõnda aega. Ja kui viimasesse punkti jõudsin, siis selgus, et ongi läbi. Kaardil 16 punkti, kuid juhendis väideti, et on 19! Ju säästuaeg.

15.aprill- Lepistiku park

Siblisin kodust jooksuga päevakule. Veidi alla 2 kilomeetri soojendusjooksu. Rajameister oli päris huvitavad rajad mõelnud, paarisvalik. Mida ma ei valinud, vaid jooksin tavalist suunda. Raja pikkuseks lubati 7 kilomeetrit ja 24 KP.
Kokkuvõtteks jooksin üle 9 kilomeetri. Rajal õnnestus võtta  4-40 asemel hoopis 42, mis oli mul 12 punkt. Hea oli, et vahepeal legendi taipan lugeda, sest järgmisesse punkti minnes ei tahtnud kaart kuidagi suunaga klappida. Nii läksin 42 tagasi ja veendusin, et olengi vale punkti võtnud. Vajalik punkt oli päris lähedal teisel pool oja. Vedas. Täpselt siis kui pool rada oli läbitud, tundsin, et enam ei jaksa. No seda tunnet ei jätkunud õnneks kauaks. Sai hooga edasi joostud. Veidi tüütu oli ühest kaardi otsast teise joosta, kuid polnud hullu. Pärast orienteerumist sörgiga koju tagasi, põikasin ka poest läbi, et oleks keerulisem joosta.
Tulemused

11.aprill- Rannapark

Kuidagi traditsiooniks on saanud, et  vähemalt esimesel Pärnumaa neljapäevakul saab osaletud. Lihtsalt juhtub nii. Seekord võtsime koos Märteniga teekonna ette. Plaanisime küll, et hakkame varakult sõitma, kuid koperdasime siin ja seal ja enne kuust jõudsime Pärnu. Pärnu- Jaagupi kandis nägime teeservas toonekurgesid toitu otsimas. Prr. Kahju neist.
No ja kui kohale sai juba tuldud, siis võtsime pikema raja. Mina punusin ees ja Märten hakkas mind jälitama. Mina loomulikult ei saanud pargiteedest ja puudest midagi aru, nii jõudis Märten teise punkti enne kui mina. Punkti 3-33, tegin mina vist pikema teevaliku, kuid jõudsin sinna enne Märtenit. Rohkem ma teda ei näinud. Lumes jooksmine tegi jalad ruttu märjaks ja ega enam väga ei vaadanud ka kuhu astud, ikka lompi. Rannaliivas oli raske joosta, lumes veel kehvem. Liivas joosta olnuks super, kui vaid miinus kraadid oleksid. No jah, kaardil olid ju kõik punktid ja oma raja pidi ise ühendama. Nii ajasid mitte vajalikud punktid mind veidi segadusse. Sest hirmsasti käisin ka teistes punktides, mida polnud vaja läbida. Raja lõpus oli minu viimane punkt 55, kuid kaardilt vaatasin 56 punkti legendi ja see ei tahtnud kuidagi sobida. Loogiline, et jooksin oma punktist mööda ja siis jälle tagsi ja vaatan punkt on puu. Kuidas? Vaatan siis uuesti legendi:55- puu, mis puu. Mida mina siis vaatsin!? Selle koperdamisega kaotasin hulga aega ja nii sain Märtenilt 11 sekundiga tuupi. Nii sõin mina bensiinijaamast ostetud 4 saiakestest ära kolm. Ja Märten ei protestinud sugugi.
Esialgsed tulemused