30.august- Harku mõis

Ilm polnud just suurepärane, kuid mindud sai. Lootus oli, et Raivo Pellja teeb huvitava raja. Ma ei pettunud. Vaatame, mida ta neljapäevaks varuks on.

28.august- Põlula

Teatejooks läks tänu minule täielikult aia taha.
Küll ma hädaldasin, et inimesed tuleksid võistlema ning saaksime teates naiskonna välaja panna.
Ja nüüd selline jama, et jätan punkti lihtaslt võtmata. Ma ei kujuta ette mida ma mõtlesin, kui punktis olles punkti ei võtnudki. Kui tagantjärele tark olla, siis apsakas juhtus seepärast, et ma legendiribalt punkti lugedes olin mõttes juba järgmises punktis. Ja number ju ei saanudki sobida. No igatahes selle kaardi voltimises ja lappimise ja lappamises ma pole ikka tugev. Samas on Jukolal tunduvalt suurem kaart ja pappamist on üksjagu. Miks ma seal siis kunagi ei eksi? Tundub, et seal kiirused vähe teisemad ja see millisel kohal sa hetkel oled ei lähe sulle väga kordagi.
EMV on siiski ajujaht ja kiirus määrab koha. Sarmite küll lohutas mind, et nii on temalgi juhtunud ja kõrvalt kuulajana sain kinnitust, et Mart Ostra on korduvalt võistkonna tulemuse ära rikkunud jne.
Lohutust sain Heidi Prits`u tordiabist. Väga magus roosavahune- sefiiritort oli. Sõin kohe kaks lõiku. Mida ma veel ära sõin, selle jätan enda teada.
Ja kui ma peaksin kuskil teile vastu veerema, siis ärge imestage.
Aga Märten oli tubli, saavutasid noorte klassis hõbemedali. Märtenil enda jooks väga hästi ei läinud, kuid Mattias ja Veiko tegid tubli jooksu.

27. august- Põlula

Need Virumaa võpsikud pole mulle kunagi meeldinud. Mitte, et teised kuidagi paremad oleksid. Vaid lugu selline, et nendes võpsikutes olen kõige rohkem äpardunud. Kartsin seda metsa kohe hirmsasti. Räägiti ju aina, et väga tehniline ja raske maastik, võtke rahulikult, küll hiljem jõuate tempot tõsta jne.
No eks siis saigi rahulikult võetud. Eriti esimese punktiga, mida hakkasin veidi varhttp://www.blogger.com/img/blank.gifem otsima ja siis kaotasin enanst vähe ära. Õnneks sain end paika ja punkti ka leitud. Edasi juba sai mindud tempokamalt kuid siiski rahulikult. Konkurente eriti metsas ei näinud, aga Heidiga sain raja lõpuosas siiski kokku. Tema liikus rahulikult, mina ju veidi närvilisemalt, sest punkti jõudis tema enne mind. Vigu sai tehtud nii ja naasuguseid, kuid hakkama ma sain. Ajaga rahul ei olnud, kuid see tõi mulle siiski kolmanda koha ja pronksmedali.
Märten oli ka tubli, ning võttis samuti pronksmedali.
Peale võistlust vurasime Rakverre. Korraldasin seekord kodumajutust ja kokku sai majutatud 17 inimest. Anne-Ly ja Indrek otsustasid küll telgis magada, sest kartsid teisi norskamisega segada. Kas või kes norskas, seda ma nüüd ei tea, sest mina ei kuulnud küll mittekuimidagi.
Osad usinad külastasd Agva Spad ja tutvusid muude vaatamisväärsustega. Mina seevastu sain marju korjata.
Kuna noorsportlased saavutasid mitmeid häid kohtu, siis Ilme arvas, et noored vajavad preemiat jäätise näol. Nii said kõik jäätist maitsta.

Lisaks saime kuulata kultuuriprogrammi, kiis kostis Vallimäelt täiesti kuuldavalt ka 2 kilomeetri kaugusele.

23.august- Hiiu

Peale pingelist päeva, mis sisaldas endas paari eksamit, mis sai edukalt sooritatud, oli kohe hea metsa jooksma minna ja Hiiu metsas polnudki ammu jooksnud. Ega sealt midagi keerulist polnud loota, kuid mõned üllatused siiski rajal ette tulid.
Kõige suurem üllataja oli kobras, kes oli suutnud toreda vetevälja metsa alla ehitada ja kraavis oli üllatavalt palju vett. Et suplemist kraavis vältida, tegin väikese ringi ja nii sattusingi kopraehitisele.
Üldiselt ilm mõnus ja rajal polnud ka midagi viga.

18.august- Tõrrepõhja

Tore militaarmaastik,kust ei puudunud ka lapilises vormis sõdurpoisid. Kes hilisemaid startijaid paukpadruneid lastes veidi ehmatasid. Endalgi oleks kokkupõrge juhtunud, kui 38 punktist välja jooksin, sest äkki oli metsaaalune sõjamehi täis.
Kaart

14.august- Kooraste- Karste

Päev kujunes nii masendavaks, et sellest kirjutadagi ei tihka.

Kuna lubasin Mihklile, et läheme peale võistlust Pokumaale, siis selle lubaduse ka täitsin. Märten tundis ennast juba liiga suurena ja otsustas pigem autos istuda, kui pokusid vaadata. Üldjoones väga lahe koht, taimerajad, kiik ja linnuvaatlustorn, lõkkeplats ja laululava. Matkata eriti ei viitsinud, sai seal metsas küllalt matkatud. Aga suure taimeraja läbisime edukalt. Saime sealt mõned huvitavad ideed, mida saaks isegi kodus teha. Võrreldes soome Muumimaaga oli hinnaklass 10 korda väiksem. Minu ettekujutus oli sellest küll teine, kuid tundus, et turistidele on see koht aktraktiivne küll. Kuulda sai nii läti, soome, kui inglise keelt.

Nüüd istun kodus ja panen puzlet kokku, mille Märten auhinnaks sai. Ühesõnaga masendav. Tekkis ka hirmus magusaisu.

13.august- Kooraste-Karste ja Kanepi sprint

Kuidagi tavapäraseks on muutunud, et Koprakarikal stardil hirmus kaugele viiakse. Starti pea 2-3 kilomeetrit. Hakkasin varakult minema ja jõudsin varakult siis kohale ka. Mitte palju nii 20 minutit. Sai seal siis ennast veidi küpsetatud. Olin esimene startija. Kui veab, siis kohtan kedagi metsas ka. Samas tundub, et konkurentidega kohtumine on vältimatu. Ja nii oligi.
Vigu tegin seekord vähem, kuid pea kilomeetri lisa tegin endale kaadi valesti tõlgendamise tõttu. Ning lõpuosas muutusin veidi lohakaks või õigemini liiga enesekindlaks, et tegin 3 minutit vägagi lihtsa punktiga viga.


Õhtul toimus sprint Kanepi alevikus. Lõuna ajal sai tublisti söödud ja veidi magatud. Kuid enne jooksu tundus kõht ikka kuidagi liiga täis.
Osavõtjaid vanemates klassides kuidagi hõredalt. Nooremates klassides osavõtjate puudust polnud. Silmaga vaadates tundus, et need kes Tallina mail sprinti käivad jooksmas on ka nüüd võistlemas. Kas kardeti sprindikaarti või hoiti ennast homseks võistluseks.
Maastik polnud keeruline, kuid eks kaardi ja legendi lugemises väikesed vead tulid.
Poistel läks ka hästi. Märten oli oma klassis vaieldamatult esimene. Markus saavutas jooksus teise aja. Auhinnaks said nad karastusjooke ja küpsiseid. Minule sai osaks saada krüsanteemipott ja maitsetee vürtsikas, mida turustab Põhjala talu, Jõksi külas.
Tulemused
Kaart.
Põlvasse sõites tuli hirmus väsimus peale, nii et saigi kohe magama mindud.