Lämmatav palavus. Kohati oli ruumis olla parem, kui õues.
Läsanale sõit tundus pikk, metsas jooks veel pikem. Palavus tekitas sellise kurnatuse tunde, kuigi stardist välja joostes polnudki see samm kuigi tonts. Raja alguse osas tekkis kuidagi segane tunne. Kuigi mitte kaua aega tagasi oli selles osas 100 kp jooksu reljeefikas. Mulle tundus küll see kant täiesti tundmatu kohe. Hiljem sellist segadust ei tekkinud. Mõned tõusud võtsid ikka viimast. Lõpus õnnestus mul teha kena ring ümber ühe mäe.
Lootsin, et saame ujuma, kuid kahjuks nii see ei läinud.
Poisid on teel Tsehhi, kus sõidavad 5 päeva ratast
Hetkel peaksid nad poolas olema. Loodan, et poisid suudavad nendel kuumadel päevadel ikka sõita.
Ka Ungaris toimuvale tuleb pilk peal hoida.
30. juuni 2011
29. juuni 2011
28.juuni- Järveotsa
Täna oli päris põnev päev. Sellel nädalal olen laagrikasvatajana ja hea oli peale tööd metsa jooksma minna ja kui ujuda ka veel saab.
Alguses ma teadsin, et poisid tulevad alles kolmapäeval korraks koju, siis oli mulle üllatuseks, et nad varem saabusid. Ma olin ennast juba Marge autole orgunninud. Aga poisid tahtsid hoopis omi asju ajada ja metsa jookma ei kippunudki.
Metsas joosta ülepea ei jõudnud. Samm kuidagi raske, endalegi tundus liikumine kuidagi aeglane. Lisaks jõudsin raja lõpus korraldada endale toreda ämbri, et hakkasin viimasel etapil üle raba jooksma. Raba osutus täielikuks võssiks, kuigi alguses tundus joostavus täitsa ok. Ukerdasin seal 10 minutit, samas mööda teed olnuks ringi, kuid kindlalt poole kiirem.
Ujumiseks oli vesi veidi jahe, kuid peale jooksu käis ka.
Tagasisõit oli samuti muljete rohke.
Alguses ma teadsin, et poisid tulevad alles kolmapäeval korraks koju, siis oli mulle üllatuseks, et nad varem saabusid. Ma olin ennast juba Marge autole orgunninud. Aga poisid tahtsid hoopis omi asju ajada ja metsa jookma ei kippunudki.
Metsas joosta ülepea ei jõudnud. Samm kuidagi raske, endalegi tundus liikumine kuidagi aeglane. Lisaks jõudsin raja lõpus korraldada endale toreda ämbri, et hakkasin viimasel etapil üle raba jooksma. Raba osutus täielikuks võssiks, kuigi alguses tundus joostavus täitsa ok. Ukerdasin seal 10 minutit, samas mööda teed olnuks ringi, kuid kindlalt poole kiirem.
Ujumiseks oli vesi veidi jahe, kuid peale jooksu käis ka.
Tagasisõit oli samuti muljete rohke.
26. juuni 2011
26.juuni- 100 punkti jooks
Siis kui mina Kõrvemaal punkte jahtisin on poisid Soomes ja sõidavad ratast. Kindalsti jäävad poisid oma tulemustega rahule. Segadust tekitab ainult Markuse ebaõnne enne lõppu. Mis juhtus selgub siis hiljem.
Endal täna enesetunne parem ja jooksuvaim valmis. Ilm suurepärane. Minu stardikoht polnud just kõige parem, kuid vigu sain seevastu teha küll. Olin küll valmis tihedaks punktirägastikuks ja kohati oli nende punktide jälgimisega ikka tegu. raja alguses juhtuski, et kolmanda punkti asemel jõudsin 9-sse ja siis jälle 1-sse.
Reljeefi kaart oli alguses täiesti arusaamatu, kuigi alles eile sellel kaardil sai matkatud. Igatahes reljeefi osasl läks jooksutempo üsnagi alla. Kolmandas osas vigu ei tulnud, kuid kiirust enam polnud. Punktide jälgimine võttis hoo kõvasti alla.
Tulemus keskpärane, kuid mitte ka kõige kehvem.
Järgmisel aastal siis Voosel uus katsetus.
Endal täna enesetunne parem ja jooksuvaim valmis. Ilm suurepärane. Minu stardikoht polnud just kõige parem, kuid vigu sain seevastu teha küll. Olin küll valmis tihedaks punktirägastikuks ja kohati oli nende punktide jälgimisega ikka tegu. raja alguses juhtuski, et kolmanda punkti asemel jõudsin 9-sse ja siis jälle 1-sse.
Reljeefi kaart oli alguses täiesti arusaamatu, kuigi alles eile sellel kaardil sai matkatud. Igatahes reljeefi osasl läks jooksutempo üsnagi alla. Kolmandas osas vigu ei tulnud, kuid kiirust enam polnud. Punktide jälgimine võttis hoo kõvasti alla.
Tulemus keskpärane, kuid mitte ka kõige kehvem.
Järgmisel aastal siis Voosel uus katsetus.
24. juuni 2011
21.juuni- Pääsküla
Täna toimus päevak Pääskülas, kuid tegelikult ikka Harku metsas.
Minek sinna oli vaevaline. Markus tuli pühapäeval laagrist ja tõi meile kõhutõve kaasa. Kõige pealt oli Markus ise haige, kõht valutas, oksendas ja lõpuks oli kõht ka lahti. Järgmisena jäi Märten peale Ääsmäe sprinti oli teine nii lõtsis ja söögiisu nagu polnudki. Markus sai teisipäevaks juba eluvaimu sisse ja läks rattaga metsa sõitma. Mihkel ka kurtis kõhuvalu.
Ise lausa magasin enne metsa minekut, mida ma tavapäraselt ei tee. Mis siin salata enesetunne polnud just kõige parem. Kuid metsa sai mindud. Mis tegelikult kokkuvõtteks oli viga.
Metsas joosta ma ei jaksanud, mustikapuhmad tundusid väga kõrged ja jalgu tõsta ei jõudnud. Poole maa peal tundsin, et külmavärinad jooksevad mööda selga alla. Oh, lõpeks see rada juba ära. Keegi küll ütles, et mis sa nüüd tormad, naudi loodust jne. Mis sa neid mustikavarsi ikka naudid, kui süüa sealt veel midagi ei saa.
Enne lõppu läks enesetunne nii kehvaks, et pidin põõsastikus ennast veidi kergendama, lõunane söök tuligi välja. Jube. Viimasest punktist finisisse suutsin ka veel suurema kaare teha. Täitsa segane.
Kooberdasin autosse, vahetasin riided ja otsustasin poest läbi minna, et banaane ja jogurtit osta. Mis sa nendele haigetele lastele ikka süüa annad.
No poes sain kiirelt oma ostud tehtud, järjekordagi polnud. Autosse istudes mõtlesin, et tea kas koduni ikka kestan. No ei kestnud, enne Tondi tänavale keeramist pidin veel põõsastikus käima.
Kodus sõin küll ühe banaani, mis ka sees ei tahtnud püsida. Nüüd siis ainult vee peal elangi. Täiuslik paastupäev. Loodan, et see 24 tunni jooksul ikka möödub, muidu jääb jaanitulele minemata.
Selline haigus tabas mind küll ootamatult.
Kairi ja Kaarel helisatsid õhtul ja küsisid, et miks ma Rõõsale ei tulnud. No vot, selle pärast ei tulnud. Oleks tahtnud küll järves ujuda, lobiseda ja puhata.
Minek sinna oli vaevaline. Markus tuli pühapäeval laagrist ja tõi meile kõhutõve kaasa. Kõige pealt oli Markus ise haige, kõht valutas, oksendas ja lõpuks oli kõht ka lahti. Järgmisena jäi Märten peale Ääsmäe sprinti oli teine nii lõtsis ja söögiisu nagu polnudki. Markus sai teisipäevaks juba eluvaimu sisse ja läks rattaga metsa sõitma. Mihkel ka kurtis kõhuvalu.
Ise lausa magasin enne metsa minekut, mida ma tavapäraselt ei tee. Mis siin salata enesetunne polnud just kõige parem. Kuid metsa sai mindud. Mis tegelikult kokkuvõtteks oli viga.
Metsas joosta ma ei jaksanud, mustikapuhmad tundusid väga kõrged ja jalgu tõsta ei jõudnud. Poole maa peal tundsin, et külmavärinad jooksevad mööda selga alla. Oh, lõpeks see rada juba ära. Keegi küll ütles, et mis sa nüüd tormad, naudi loodust jne. Mis sa neid mustikavarsi ikka naudid, kui süüa sealt veel midagi ei saa.
Enne lõppu läks enesetunne nii kehvaks, et pidin põõsastikus ennast veidi kergendama, lõunane söök tuligi välja. Jube. Viimasest punktist finisisse suutsin ka veel suurema kaare teha. Täitsa segane.
Kooberdasin autosse, vahetasin riided ja otsustasin poest läbi minna, et banaane ja jogurtit osta. Mis sa nendele haigetele lastele ikka süüa annad.
No poes sain kiirelt oma ostud tehtud, järjekordagi polnud. Autosse istudes mõtlesin, et tea kas koduni ikka kestan. No ei kestnud, enne Tondi tänavale keeramist pidin veel põõsastikus käima.
Kodus sõin küll ühe banaani, mis ka sees ei tahtnud püsida. Nüüd siis ainult vee peal elangi. Täiuslik paastupäev. Loodan, et see 24 tunni jooksul ikka möödub, muidu jääb jaanitulele minemata.
Selline haigus tabas mind küll ootamatult.
Kairi ja Kaarel helisatsid õhtul ja küsisid, et miks ma Rõõsale ei tulnud. No vot, selle pärast ei tulnud. Oleks tahtnud küll järves ujuda, lobiseda ja puhata.
21. juuni 2011
20.juuni- Ääsmäe
Sprint uuel kaardil Ääsmäel ei tekitanud minus mingeid erilis tundeid. Võibolla sellepärast, et ei osanud mastikust midagi oodata. Autoaknast vaadatuna võis võpsikus siiski ragistamist loota. Ilm kiskus ka kuidagi ähvardavalt vihmaseks.
Startisin oma klassi keskel, kuid Merikest ma siiski kinni ei püüdnud.
Stardist välja joostes oli mul tegemist, et esimest punkti üles leida. Õnneks olid lisalegendid ka olemas, nii oli veidi lihtsam.
1-34, hooga jooksin punkti 46, minu kuid veidi hiljem vajalik.
2- 57, jooksin vasakut poolt ringi. Mõned läksid ka paremalt poolt.
3- 39, jõuan lagedal Meelile järele.
4- 42, kivihunnik rohelises.
5- 44, kohalikud asjatasid midagi seal.
6- 45, Anneli jättis vist punkti vahele, näen tema selga põõsastesse sukeldumas.
7- 35, vaatasin enne küll, et tuleb teelt paremale hoida, kuid jooksin liialt pikki ted edasi ja nii tuli väike vasakult joostes suurem ring sisse.
8- 46, minu tuttav põõsas mille taga punkt, mingi metallkonstruktsiooni küljes..
9- 47, kivid.
10-31, üle lageda puu juba paistis.
11- 48, jooksin majadest paremalt mööda ja pikki kraavi ja sõna otseses mõttes komistasin punkti otsa.
12-53, pesukuivatus postid või midagi sellist.
13-49, punkti joostes näen Marist kaugelam teel kaarti uurimas, ei tea mida ta seal teeb. Markus jooksis ka samasse punkti. Teerada oli juba kõrgesse rohtu sisse tallatud.
14-52, hea tee etapp, künka otsas lohus punkt.
15-54, mõte oli joosat ringi, kuid läbi võpsiku läks lahe tee ja üldse polnud seal porine.
16- 60, viimane pingutus künkale.
F- kohe hakkab sadama.
Märten oli peale jooksu pahane, sest üks punkt polnud õiges kohas. Mina ei osak selle kohta midagi öelda, sest mul seda punkt polnud.
Autasustamine toimus täielikus vihmas.
Kuid teadmine, et varsti saab sauna tõstis meeleolu.
Sellise toreda luuletuse leidin oma postkastist järgmisel päeval.
Täna jätkus sprindivõistluste ahel.
Toimus see Ääsmäe asula vahel.
Kaardid olemas ja õiges ämbris.
Punktidki õigeis paigus näisid.
Ilmalgi polnud häda,
kuid siiski miski oli mäda.
Vanemad daamid kurtsid, värisevi käsi,
et nemad ühte punkti hoopis teises kohas nägid.
Jäigi, kui hüüdja hääleks tuules,
jah,ainult talletatud see luules.
Juba kolmas võistlus jutti jama.
Vaevalt see Kooperaatori omadele ükstakama.
Ahoi, rajameister Reha !
Kas väsind su vaim on,
või hoopis keha ?!
Hoog võta maha,
arvan, ei tee see paha.
Talve
16. juuni 2011
15.juuni- Jussi järved
Harjumaa teade seekord Kõrvemaal, mis on tegelikult vägagi ilus paik. Meenutasin kohe õitsvaid kanarbikuväljasid, kui sai poistega jaögrattamatkal käidud.
Kuid täna see nii ilus ei tundunud. Vihma hakkas sadama ja külm oli oodata seda starti, mis hilines pool tundi. Võinuks kohe start kell 18.30 olla, mitte loota-äkki jõuab kella 18-ks. Kuna ma klubi võistkonda kuidagi kokku ei saa, siis tegime sigri-migri võistkonna: mina, Maris ja Anneli Rämman.
Võistlusele sõites meenutasime just Orioni korraldatud võistlust Paukjärvel. Nüüd tundus, et läheb sarnaseks olukorraks ära. Mingi jama rinnanumbritega ja kaartidega.
Kuna jooksin esimest vahetust, siis ei saanud alguses vedama. Start üles mäkke võttis jalad mõnusasti kangeks. Siis tekkis mul hämming, sest esimest punkti ma ei leidnud kaardilt. Stardist joon läheb, kuid millisesse punkti, kas tõesti 9 punkti. Mingi jama. Lõpuks näen, et number 1-33 on trükitud veesilmade peale. Näen ma jee, seda punast kriipsu tumesinisel. Ka 2- 48, suutsin hooga mööda joosta, neid auke tundus seal ikka rohkem olevat. Nii jäin juhtivast massist maha.
3-35, minnes suutsin läbida punkti 45, mis ma sinna otsisin ma ei tea, kuid kellegile sain abiks olla küll. Samas punktis selgus, et ma pean ikka edasi uhama. Anneli, Liina ja Merike jõuavad ka punkti.
4- 50, olen juba kaardiga veidikene kohanenud, annan takka.
5-36- suhtelislt kerge orvand.
6-57, minekuga teen väikese ringi ja Merike jõuab järgi.
7- 49, jooksen taas läbi 45 punkti, mis ma ei tea. oma leitud.
8-39, Merike ja Anneli pressivad järele.
9-40, jooksen liiga mäkke üles. Mõttetu. Ju kõik nii tegid.
10-41, trügisin veidi soos, mõtlesin, et punkt on kõrgemal, sest rohelist võpsikut polnud kaardil. Anneli ja Merike võtsid punkti ennem.
11-60, jooksin hoobilt 56-sse, mis sobis Merikesela ja Annelile, mulle aga mitte. Mida siis nüüd. Olin kohe vägagi segaduses. paar minutit kulus raudselt, et enanst taas paika panna.
12-53, lihtne lohuke.
13- 46, olin maastikust liialt vaimustunud, et jooksin hoopis punkti 47, täitsa saabas. Siblisin siis tagasi.
14- 47, punkt lipsti võetud.
15- 43, lõpp pole enam kaugel.
16-59, püüdsin Kadi kinni.
17- 44, tõusul ei jaksanud enam joosta, kõndisin. Mäel tekkis veidikene segadust, seda auku oli tõesti raske märgata.
18- 90, mööda teed jooks, oh lõppeks see juba.
Füüsiliselt ikka raske jooks oli. Kuid hea treening Jukolaks ikka. Ilm läks pärast ka ilusaks, kuigi sääski oli metsikult.
Kui mahti saan, tulen siia tagasi ja vaatan neid kaevikuid, auke uuesti, kui kanarbik õitseb.
Märten täna ei jooksnud, tema küpsetas pannkooke. Ja pannkoogid olid väga head.
Kuid täna see nii ilus ei tundunud. Vihma hakkas sadama ja külm oli oodata seda starti, mis hilines pool tundi. Võinuks kohe start kell 18.30 olla, mitte loota-äkki jõuab kella 18-ks. Kuna ma klubi võistkonda kuidagi kokku ei saa, siis tegime sigri-migri võistkonna: mina, Maris ja Anneli Rämman.
Võistlusele sõites meenutasime just Orioni korraldatud võistlust Paukjärvel. Nüüd tundus, et läheb sarnaseks olukorraks ära. Mingi jama rinnanumbritega ja kaartidega.
Kuna jooksin esimest vahetust, siis ei saanud alguses vedama. Start üles mäkke võttis jalad mõnusasti kangeks. Siis tekkis mul hämming, sest esimest punkti ma ei leidnud kaardilt. Stardist joon läheb, kuid millisesse punkti, kas tõesti 9 punkti. Mingi jama. Lõpuks näen, et number 1-33 on trükitud veesilmade peale. Näen ma jee, seda punast kriipsu tumesinisel. Ka 2- 48, suutsin hooga mööda joosta, neid auke tundus seal ikka rohkem olevat. Nii jäin juhtivast massist maha.
3-35, minnes suutsin läbida punkti 45, mis ma sinna otsisin ma ei tea, kuid kellegile sain abiks olla küll. Samas punktis selgus, et ma pean ikka edasi uhama. Anneli, Liina ja Merike jõuavad ka punkti.
4- 50, olen juba kaardiga veidikene kohanenud, annan takka.
5-36- suhtelislt kerge orvand.
6-57, minekuga teen väikese ringi ja Merike jõuab järgi.
7- 49, jooksen taas läbi 45 punkti, mis ma ei tea. oma leitud.
8-39, Merike ja Anneli pressivad järele.
9-40, jooksen liiga mäkke üles. Mõttetu. Ju kõik nii tegid.
10-41, trügisin veidi soos, mõtlesin, et punkt on kõrgemal, sest rohelist võpsikut polnud kaardil. Anneli ja Merike võtsid punkti ennem.
11-60, jooksin hoobilt 56-sse, mis sobis Merikesela ja Annelile, mulle aga mitte. Mida siis nüüd. Olin kohe vägagi segaduses. paar minutit kulus raudselt, et enanst taas paika panna.
12-53, lihtne lohuke.
13- 46, olin maastikust liialt vaimustunud, et jooksin hoopis punkti 47, täitsa saabas. Siblisin siis tagasi.
14- 47, punkt lipsti võetud.
15- 43, lõpp pole enam kaugel.
16-59, püüdsin Kadi kinni.
17- 44, tõusul ei jaksanud enam joosta, kõndisin. Mäel tekkis veidikene segadust, seda auku oli tõesti raske märgata.
18- 90, mööda teed jooks, oh lõppeks see juba.
Füüsiliselt ikka raske jooks oli. Kuid hea treening Jukolaks ikka. Ilm läks pärast ka ilusaks, kuigi sääski oli metsikult.
Kui mahti saan, tulen siia tagasi ja vaatan neid kaevikuid, auke uuesti, kui kanarbik õitseb.
Märten täna ei jooksnud, tema küpsetas pannkooke. Ja pannkoogid olid väga head.
Tellimine:
Postitused (Atom)