21.detsember- DNB vana-aasta jooks

Detsember on olnud huvitav kuu. Juhtumisi olen sellel kuul teinud nii mõndagi esimest korda. Olgu selleks siis autoorienteerumine või hoopis maratoni jooks. 21. detsembril toimus traditsiooniline heategevuslik DNB Vana-aasta jooks. Nägin nende reklaami Nõmmel suusabaasi stendil. Uurisin siis lähemalt ja otsustasin osaleda. Eesmärk polnud suur, eeldatavasti läbin raja 3.40 ja 4.00 vahel. Halvemal juhul läheb kauem. Kõige rohkem pelgasin asfaldit, sest seda ma ei armasta küll ning olen kaasa tundnud neile, kes tänaval jooksevad. Nüüd olin ise üks nende seast. 
Püüdsin ennast tublisti selleks moraalselt ette valmistada, joosta lühemaid ja pikemaid distantse. Nädal enne võistlust püüdsin nii vähe kui võimalik joosta, pigem keskendusin toitumisele ja puhkamisele, käisin massööri juures, kinos, teatris. Ühesõnaga eirasin jooksmist. Tööl oli aeg ka pingeline, jõululaat, kokkuvõtteid-aruandlusi kuhjaga.
Kaks nädalat enne maratoni tahtsin teha veel ühe 30 km jooksu. See päev oli vägagi väsitav, kuid jõudsin veel kinos vaadata filmi "Issi". Polnud viga, naljakalt koomiline ta oli.  Siis pakkus üks sõbranna piletit Estoniasse, loomulikult ei saanud ma keelduda. Sest tegelikult olin ise ka kaalunud seda balletti vaatama minna. Nii veetsin ühe neljapäeva õhtu Modigliani seltsis. Arvestades seda, et mu unevõlg oli nädalatega kasvanud, siis melanhoolse muusika saatel tahtis vägisi uni peale tulla. Õnneks suutsin vaheajal ennast vähe koguda ja teise vaatuse ajal olin veidi virgem.

Aga nüüd maratonist. Üldiselt on Rocca al Mare jooksuring mulle meeldinud. Varasemalt kui Seb sügisjooks veel sellel ringil joosti, ma ka seal osalesin. Jooksin ka ühe korra Vanalinna-Pirita ringi, kuid see ei istunud mulle üldse, sest pinnasel sai väga vähe joosta. 
Maratoni puhul olid mitmed hirmud. Kõige pealt- ilm: kas sajab lund, tuiskab, tuul, on külm või soe. Naiste puhul väga tähtis- riietus: mida selga panna! Veelgi olulisem-söök, jooks. 
Ilmaga vedas, eelmisel ööl ladistas vihma, no selle peale ma ei tulnudki, et nii võikski olla. Õnneks hullu vihma ei tulnud, kuid väike sabin korra tuli ka. Riietusega polnud ka probleemi, soepesu, vest ja tuulepluus. Hommikul sai veel käed-jalad, selg sisse määritud. Ja sellest oli ka abi, kuigi jah, saunas see väga meeldiv ei olnud. Söögiks ai neli batooni tasku pistetud.
Joostes hakkas parema jalg säär,kuidagi ennast imelikult tunda andma. Kuid tunnet, et peaksin seetõttu katkestama, nagu ka ei olnud. Ei saa ju olla võimalik, et ma jooksu ei lõpeta!? 
Enne jooksu riietusruumis, küsis Mann, et millised on minu mõtted jooksust. No mis mõtteid mul sai olla, lõpetada muidugi. Ütlesin küll, et alguses jookseks soojenduseks 6 minutit kilomeetrit, siis vaatab mis ja kuidas. Aga kui jooksuks läks, siis ei saanud ju ennast tagasi hoida. Nii sai kolm ringi joostud mõnusas tempos, ring 45 minuti kanti. Joogipunktid võtsid oma aja, kuid see oli ka seda väärt. Neljas ring oli kõige raskem, olin seda ennegi täheldanud, et peale 30 kilomeetrit kaob jooksulust. Rogainist saadud kogemus on näidanud, et jooksma peab ka siis, kui tegelikult seda ei tahaks. Nii sai ka viimane ring joostud. Arvasin, et veidi madalamas tempos, kuid mitte väga hullusti. Eesmärk sai täidetud, maraton lõpetatud. Peale jooksu saime Manniga taas saunas kokku ja avaldasin küll arvamust, et enam ei jookse. Aga eks näis. Peale rogaini on sama teema õhus olnud, kuid taas on mindud ja eka ta nüüd ole samamoodi. 
Tulemused.

Lumine detsember

Lume sadamise vastu pole mul midagi, saabki lumelabidaga trenni veidi tehtud. Kuid see, et lumi tahab vahepeal sulada ja siis külmetab, no see käib veidi närvidele. Jooksma minnes ei tea enam kuidas otsustada, mis jalanõud jalga panna. Tegingi ühel treeningul oma jalale liiga ja paar päeva ei saanudki joosta. Laupäeval tahtsin teha veidi pikema treeningu, kuid juhtusin hoopis autoorienteerumist tegema. Olin sellest asjast midagi kuulnud ja mõningased aimdused ikka olid ka. Sai siis mindud ja see temp kah ära tehtud. Mulle täitsa meeldis. Joonorienteerumine pole ju midagi keerulist, sõida mööda ette antud trassi. Lisaks oli veel ka fotoorienteerumine, kus tuli kõik legendis olevad fotod üles leida ja nende järjekord üles märkida. Esimesel ringil õnnestus üksikud mööda lasta, kuid teisel ringil oli mööda laskmisi rohkem. Lisaküsimused olid ka vahvad, kuigi alguses ei saanud ma ööd ega mütsi aru, mis tegema peab.
Sai ka kinos käidud ja Advokaati vaadatud. Head näitlejad ja film tõotas tulla põnev. Seda ta oli, kuid mulle eriti mitte meelepärane. Liiga palju vägivalda ja mõned kohad jätsin filmist sootuks vahele.

Lumine november...

Maad katab lumekirme. Kuidagi väga jahedaks on ilm läinud, pole siin mõnusast sügisest enam midagi järel. Nüüd jooksma minnes tuleb tõsiselt mõelda, mida selga panna ja mida mitte. Valgemat aega napib tõsiselt. Vahel õnnestub peale lõunat jooksutiir joosta, kuid iga nädalavahetus ei tahaks ka jooksmisele pühendada. Toanurgas on mul üks kast ja mitte väike, kus ootavad kangad, mis tahavad millekski saada. Aegajalt olen tubli ja mõne kangatüki unistused täituvad. Constantia ad finem ducit, õigustab ennast täielikult. Vahel seda püsivust vajaks rohkem. Treeningud maratoniks sujuvad, kuid mõni asi vajab rohkem mõtlemist. Treeningmaht on suurenenud, kuid kehakaal ei taha sellest muutuda. Kohutav magusaisu on ..... Kuigi tean, et ei peaks. Püüan ennast selles vallas parandada. Leidsin sellise huvitava video, mida tasub vaadata, sest kõik inimesed ei ole ühesugused. Tegelikult oleme ju kõik erinevad, kuid siiski tahame olla erilised.
 Puudega noor poiss räägib oma elust.

Vihmane november...

... sajab ja sajab, kaua siis sajab? Nädalapäevad tagasi tuli mõte, et peaks, võiks, tahaks kinno minna. Nii sai valitud veidi jabur film Vastik vanaisa. Nalja sai ja tegelikult täitsa tõsieluline film. Film näikse tehtud varjatud kaamerate toel, sest olukorrad  olid vägagi naljakad. Jälle sajab. Mõni päev on vihma trotsides siiski nii kiire, et jooksutrenni ei jõua. Mõelda veel jõuab, kuid... Näiteks kujunes üks vihmane päev nii. Tööpäev oleks lõppenud juba 11.30. ja nii ma ka majast lahkusin, et kammida veidi kangapoode ja leida sealt loominguliseks tegevuseks materjali. Erksaid loomingulisi mõtteid tuleb ju kohe realiseerida. Kahjuks pole nädalas päeva, kus saaksin sellega pühendunult tegeleda. Äkki pühapäeval !? Eks näis.
Kolleegid tahtsid hirmsasti teistele kolleegidele infot jagada, eriti IT vallas. Nii olin sunnitud tööle tagasi minema ja seda rohkem kui tund kuulama. Õnneks olid teised kolleegid organiseerinud Kunstigümnaasiumisse õppe- ja teabepäeva. Nii sain sealt suhteliselt igavast infotulvast pageda. Sest just igapäev ei kohtu tunnustatud metalli- ja ehtekunstniku Heldur Pruuliga. Tema abiga õnnestus mul töötoas oma sõrmus kenasti korda teha. Aeg huvitavat inimest kuulates läks kiiresti ja nii jõudsin koju, et kell näitas samu numbreid, kui hommikul tööle läksin. Jõulud hakkavad vist juba lähenema, sest poes on mandariinid odavama.. Tõin ühel päeval neid koju paar kilo ja õhtuks oli kõik otsas. Ega see ka kedagi üllata. Sai ka pikalt hoogu võetud, et minna vaatama filmi  Mandariinid. Nüüd on see tehtud. Nüganen on mulle näitlejana väga sümpaatne, vanameister Ulfsak ka. Trassi mäletan juba sellest ajast, kui ta Rakvere Teatris peanäitejuht oli ja kõik lavastused sai siis kooliajal ära vaadatud. Kinno minnes sadas, tagasi tulles sadas ja nii saigi üks päev läbi.

10. november- taas Pärnu vangla

Pühapäeval ei antud taas asu ja sõitsin Pärnu tagasi, nüüd koos poistega. Oli klubi üllatusvõistlus, hooaja lõpetamine ja üldkoosolek.

9.november- Jõulumäe

Alguses oli plaan nädalavahetuseks Lätti sõita. Teha seal mõned jooksud kaardiga metsas ja tutvuda lähemalt Läti ooperimajaga. Plaan oli muidugi täitsa teostatav, aga lõpuks veetsin laupäeva hoopis Jõulumäel koos Sassi ja Matiga metsas joostes. Kuid põhitingimused sai täidetud: metsa sai, kaardiga tuli joosta ja taidluskavas ka täitsa ise esinetud. Kurb on ainult see, et õhtusöögi ajal tehtud luuletust ei ole ma aja nappusel suutnud korrigeerida. XT bingo rogain oli traditsioonilisele rogainile mõnus vaheldus. Nuputada tuli ja planeering ei kukkunud küll väga hästi välja, aga see pidigi ju lõbus üritus olema. Igatahes jäin täitsa rahule. Saun, söök ja jook, kõik tasus ennast kuhjaga. Tavaliselt pidudel ikka nii, et alguses ei saa vedama ja siis ei saa jälle pidama. Rasvapõletust tantsupõrandal sai ka hoogsalt tehtud. Väike pühapäevane harjutamine poistega tuleb ikka kasuks.Võibolla oli see ka vihje, et peaks rohkem tantsima. Pärast Tallinna poole sõites sain ennast mõnusati tunda, sest juhtima ei pidanud. Kõik jõudsid õnnelikult koju.

26.oktoober- Viimsi

Libahundi jälje sügisetapp Viimsis. Hea lähedale minek. Seekord osales ka Mihkel Tammed ja Tõrud võistkonnas. tegelikult alles TON-i neljapäevakute lõpetamisel.panid aktiivsed lapsevanemad võistkonna kokku. Mihkel oli nõus jalutama küll. Reede õhtu osalesin ühel akateemislisel üritusel ja sai seal Kartin Kõluga teemas  räägitud ja tema arvas, et ilm homme meid eriti ei soosi. Tema võtab vihmakeebid ühes, kuid kummikutest loobub. Oh, mul hakkas Mihklist juba kahju.
Ja ilm laupäeva hommikul polnudki eriti rõõmustav.