... sajab ja sajab, kaua siis sajab? Nädalapäevad tagasi tuli mõte, et peaks, võiks, tahaks kinno minna. Nii sai valitud veidi jabur film Vastik vanaisa. Nalja sai ja tegelikult täitsa tõsieluline film. Film näikse tehtud varjatud kaamerate toel, sest olukorrad olid vägagi naljakad. Jälle sajab. Mõni päev on vihma trotsides siiski nii kiire, et jooksutrenni ei jõua. Mõelda veel jõuab, kuid... Näiteks kujunes üks vihmane päev nii. Tööpäev oleks lõppenud juba 11.30. ja nii ma ka majast lahkusin, et kammida veidi kangapoode ja leida sealt loominguliseks tegevuseks materjali. Erksaid loomingulisi mõtteid tuleb ju kohe realiseerida. Kahjuks pole nädalas päeva, kus saaksin sellega pühendunult tegeleda. Äkki pühapäeval !? Eks näis.
Kolleegid tahtsid hirmsasti teistele kolleegidele infot jagada, eriti IT vallas. Nii olin sunnitud tööle tagasi minema ja seda rohkem kui tund kuulama. Õnneks olid teised kolleegid organiseerinud Kunstigümnaasiumisse õppe- ja teabepäeva. Nii sain sealt suhteliselt igavast infotulvast pageda. Sest just igapäev ei kohtu tunnustatud metalli- ja ehtekunstniku Heldur Pruuliga. Tema abiga õnnestus mul töötoas oma sõrmus kenasti korda teha. Aeg huvitavat inimest kuulates läks kiiresti ja nii jõudsin koju, et kell näitas samu numbreid, kui hommikul tööle läksin. Jõulud hakkavad vist juba lähenema, sest poes on mandariinid odavama.. Tõin ühel päeval neid koju paar kilo ja õhtuks oli kõik otsas. Ega see ka kedagi üllata. Sai ka pikalt hoogu võetud, et minna vaatama filmi Mandariinid. Nüüd on see tehtud. Nüganen on mulle näitlejana väga sümpaatne, vanameister Ulfsak ka. Trassi mäletan juba sellest ajast, kui ta Rakvere Teatris peanäitejuht oli ja kõik lavastused sai siis kooliajal ära vaadatud. Kinno minnes sadas, tagasi tulles sadas ja nii saigi üks päev läbi.
Kolleegid tahtsid hirmsasti teistele kolleegidele infot jagada, eriti IT vallas. Nii olin sunnitud tööle tagasi minema ja seda rohkem kui tund kuulama. Õnneks olid teised kolleegid organiseerinud Kunstigümnaasiumisse õppe- ja teabepäeva. Nii sain sealt suhteliselt igavast infotulvast pageda. Sest just igapäev ei kohtu tunnustatud metalli- ja ehtekunstniku Heldur Pruuliga. Tema abiga õnnestus mul töötoas oma sõrmus kenasti korda teha. Aeg huvitavat inimest kuulates läks kiiresti ja nii jõudsin koju, et kell näitas samu numbreid, kui hommikul tööle läksin. Jõulud hakkavad vist juba lähenema, sest poes on mandariinid odavama.. Tõin ühel päeval neid koju paar kilo ja õhtuks oli kõik otsas. Ega see ka kedagi üllata. Sai ka pikalt hoogu võetud, et minna vaatama filmi Mandariinid. Nüüd on see tehtud. Nüganen on mulle näitlejana väga sümpaatne, vanameister Ulfsak ka. Trassi mäletan juba sellest ajast, kui ta Rakvere Teatris peanäitejuht oli ja kõik lavastused sai siis kooliajal ära vaadatud. Kinno minnes sadas, tagasi tulles sadas ja nii saigi üks päev läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar