Viimastel päevadel on päike endast jõuliselt märku andnud, kuid külmakraadid ei taha eriti alla anda. Tänane ilm oli taas super. Veebruar on olnud üldiselt tempokas. Omajagu olen saanud joosta ja ka teatrit külastada. Täna viimasel veebruari päeval, käisn Vene Kultuurikeskuses "Vanaisa" vaatamas. Jan Uuspõllus ei saa mitte pettuda. Näitemäng oli tempokas ja huvitav, rahvast murdu. Draamateatri uuem lavastus "Tund aega hinge minna" kahvatus täielikult "Vanaisa" kõrval. Üldiselt on algav märts teatrikuu, kuid minule oli see hoopis veebruar. Käisin kaks korda Rakvere teatri etendusel. "Meie, mehed" oligi elust enesest ja loomulikult meestest ja nende muredest. Meresõitjad, samuti meestest ja mängisid vaid mehed. Pealkiri veidi eksitas mind, sest arvasin, et lugu tulebki meremeestest, kuid eksisin. Lavastaja oli mõelnud rohkem elumerel tüürivatest meestest jutustada. Nii mõnigi episood tuli tuttav ette, ehk elust enesest. Draamateatri "Kontakt" rääkis inimeste vahelistest kontaktidest ja kohati nende puudumisest. Näitlejad olid head: Lutsepp, Avandi, Rekkor, Maibaum jt. Etendus tempokas, kuigi lõpp jättis kontaktid kuidagi lahtiseks. Muidu soovitan vaadata küll. Jooksutreeningutele olen usinasti aega jätnud, kuigi täna selgus, kuigi jooksutreeningute hooaeg alles hakkas kui ta juba lõppema peab. Loodan, et vaid mõneks ajaks, kuuks võibolla ka kauemaks. Arsti käsule vastu ei saa ja usun, et esmaspäeval olen juba targem

Sadu, sula, sadu ja jälle sula

Ilm pole just suurepärasem sellel nädalal, kuid jooksmiseks küllalt soodne. Kahjuks paaril päeval ma jooksma ei jõudnudki. Reedel pidin poistega teatrisse minema, kuid Märten ja Markus otsustasid, et suusatamine on põnevam ja sõitsid hoopis Soome nädalavahetuse treeninglaagrisse. Kus said suusatada ja ka orienteeruda. Õnneks sain piletitele kiirelt uued omanikud. Sõbranna Riina Kehrast ja Kristina õde Kaie olid väga õnnelikud, et ma nad teatrisse Cancuni vaatama kutsusin. Mihklile on etendus veidi igav, õigemini teema ei olnud tema jaoks hetkel oluline. Aga, et kohvikus sai kooki ja mahla, vot see on tema jaoks superluks. Laupäeval oli luuvalupäev ja sellel päeval oli soovitav üldse mitte midagi teha ja see üldjoones spordi vaatevinklist mul ka õnnestus. Kui eelmisel nädalal põdesin, et kaal ei taha alla minna, siis ma muret tundma ei pea. Tõde selgub siiski teispäeval. Reedel lõppes antibiootikumikuur, mis mu seedimise täiesti peapeale keeras. Teatris ja tööl sai teatuid uksi üpris tihedasti kasutatud.

3.veebruar- Hiiu- Jannseni

Nädal jälle lipsti läinud. Olen suutnud ennast tublisti ületada ja harjutanud kevadiste võistluste tarbeks. Lisaks liitusin projektiga "Sirged kurvid", mille aktiivsed kolleegid käivitasid. Mõte lihtne, igaüks seab endale eesmärgi, kui palju ta 6. juuniks 2013 maha võtab. Minul loomulikult kaaluga probleeme ei ole, nii kolleegid väidavad. Aga tahtsin kolleegide suhtes toetav olla ja seatsin endale siiski ülemõistuse eesmärgi, kaotada 3 kilo enda kehakaalust. Noh, et oleks suvel ikka kergem joosta. Käkitegu ütlete, vale puha! Nimelt 22.jaanuaril kaalusin ennast Lii juures, kus selgus, et viimasest korrast olen paratamatult kaalus juurde võtnud. Tegin terve nädal asjalikult trenni, magusat ei söönud, kui siis õunakompotti. Sest seda mul jagub vist sügiseni. Juba tunduski, et mõned riided käivad seljas ringi. Aga mis selgus 29.jaanuaril. Olin juurde võtnud 700 grammi!! No ma ei taha teada, mida see kaal 5.veebruaril näitab. Ja kui mul ei õnnestu 100 grammigi eelmisest kaalust maha võtta, siis pean maksma trahvi. Ai-ai, mis neil viga, kes vähemalt 10 kilo kaotada tahavad. Teisipäeval lõhkes Oksa tänaval veetoru, mis meie õuele ja keldri poole tunniga kena basseini tekitas. Oksa tänaval oli Tuhala kaevu moodi kaev. Kõnnitee asemel Tondi tänaval oli jõgi. Hea, et ma kodus olin ja nii sain kummikutega toast õues ja keldris päästetöid korraldada. Markus ja Mihkel pidid veidi tänaval kükitama, sest majja polnud võimalik ilma kummikuteta pääseda. Vett oli hoovis ja keldris veidi alla põlve. Rohelised mehikesed saabusid õnnetuspaika tund hiljem, kui olin kell 14.15 avariist teatanud. Need rohelised mehikesed käisid tähtsate paberite-skeemidega nõutult ringi ja uurisid külmunud kaevuluuke. Autod sõiduteel suplesid ja lajatsid vett laias kaares üle aia. Lahkusin kodust peale kella 17. Mehikesed pumpasid juba keldrist vett. Kui ma peale 21 koju jõudsin, siis õnneks oli kelder veevaba ja hoovis laiutas rüsijää, nagu mere ääres. Nüüd mässan keldri kuivatamisega. Neljapäeval käisin Nukuteatris, kuulamas kontsertsarja Aken raames "Röövel Ööbikut". Täitsa nostalgiline õhtu oli. Kohati tundusid mõned palad ühtlase mürana, kuid võis kogeda ka äratundmisrõõmu. Reedel õnnestus Maris endaga koos jooksma meelitada ja sai veidi lobiseda. Laupäeval tegin tiiru Järve metsa. Teeolud polnud kiita, kuidagi vähe on seda rahvast, kes teeksid tavalisi jalajälgi metsa. Nii ma sama teed tagasi ei jooksnud. Pühapäeval siis SK 100 korraldatud pikem ühistreening Hiiu-Jannseni kaardil. Paar punkti olid küll kui ulme, õnneks startisin ma varem, nii jõudsid välejalad enne ulmepunkte järele. Nii sain need nende abiga ikka läbitud. Nädalavahetsel osales Märten EMV sprinditeates, uus ja huvitav tundus see küll. Märten ja Tomi saavutasid tubli kolmanda koha. Märtenil olid lootused ikka kuldsed, kuid alati ei olene kõik iseendast. Tulemused. Pühapäeval osaleti ka Valgjärve AV-el, kus Märten tegi teistele ikka veenva eduga ära. Eks ta tahtis teistele näidata, et kes Pannjärvel tegija olnuks, kui seda äpardust poleks juhtund. Aga äpardusi ikka juhtub, seda võib Kristina blogist lugeda ja lisada isiklik arvamus. Tulemused.