Need olid tõesti vahvad seiklused. Kuid mitte kõik ei olnud meeldivad. Kohe alguses, kui kolmapäeva õhtul Mati mind Rõõsalt oma auto peale võttis, avastasin, et olen oma sõrmuselt värvikilbi kaotanud. Ei teagi kas see kadus sauna või järve või hoopis rappa. Veidi kurvaks tegi ta küll. Enne laagerdamist sain ka kurvad teated oma venna kohta ja nii ei olnud meeleolu just treenimiseks-võistlemiseks kuigi hea. Samas oli rajal mõtlemisainet küll. Meie teekonnast Aloli saab värvika elamuse Etsi blogi vahendusel.
Kuigi Ets väidab, et olime tiimina veidi rabedad, siis ma küll nii ei arvaks. Eks oli nõrku külgi küll. Samas ise ei kipu võsistlusolukorras protsessima ja oma mina esile tooma, sest see polegi selleks tarbeks õige koht. Kuigi lausa hulle situatsioone tuli ette. Siis mõtlesin küll, et jooks kohe viina, sest mets oli ikka rõve. Viskasin ka ühel korral õhku, et lähme mehed koju, kuid õnneks see mõte sinna metsa ka jäi.
Kui reede hommikul kaardid kätte saime, siis imetlesime ja puurisime seda kaarti veidi aega. Olime kohe üllatunud. Kaart oli puha sinine, sood ja järved. Ikkagi MM kohane maastk või nii. Sass arvas kohe, et see on meie mets, sest kiirused ei lähe sellises metsas kuigi suureks. Kuna eelmisel päeval sai tehtud väike treening maastikul, siis teadsime, et kollaseid-lagedaid ei saa mitte usaldada. Ja neid oli kaardi lääne-loode osas küllaga. Otsustasime selle osa jätte hilisemaks, kui usinamad orienteerujad on lohad ette jooksnud. Esimesed 12 tundi otsustasime joosta paremas metsas, mis oli kaardi ida-kagu osas. Endamisi mõtlesin- lootsin, et suudame äkki seekord kogu planeeritud raja läbida, kuid lootused olid taas suuremad kui suutmine.
Pildid
Kuigi Ets väidab, et olime tiimina veidi rabedad, siis ma küll nii ei arvaks. Eks oli nõrku külgi küll. Samas ise ei kipu võsistlusolukorras protsessima ja oma mina esile tooma, sest see polegi selleks tarbeks õige koht. Kuigi lausa hulle situatsioone tuli ette. Siis mõtlesin küll, et jooks kohe viina, sest mets oli ikka rõve. Viskasin ka ühel korral õhku, et lähme mehed koju, kuid õnneks see mõte sinna metsa ka jäi.
Kui reede hommikul kaardid kätte saime, siis imetlesime ja puurisime seda kaarti veidi aega. Olime kohe üllatunud. Kaart oli puha sinine, sood ja järved. Ikkagi MM kohane maastk või nii. Sass arvas kohe, et see on meie mets, sest kiirused ei lähe sellises metsas kuigi suureks. Kuna eelmisel päeval sai tehtud väike treening maastikul, siis teadsime, et kollaseid-lagedaid ei saa mitte usaldada. Ja neid oli kaardi lääne-loode osas küllaga. Otsustasime selle osa jätte hilisemaks, kui usinamad orienteerujad on lohad ette jooksnud. Esimesed 12 tundi otsustasime joosta paremas metsas, mis oli kaardi ida-kagu osas. Endamisi mõtlesin- lootsin, et suudame äkki seekord kogu planeeritud raja läbida, kuid lootused olid taas suuremad kui suutmine.
Pildid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar