15. juuli 2013

4.juuli-Lagenõmme

Peale eelmist päevakut tegim mitmed jooksud ja tutvusin kohaliku elu-oluga. Reedel jooksin Pidulamõisa juurest Odalätsi allikatele. Jõin seal ja värskendasin nägu. Sealt joosin veidi maad veel edasi Kihelkonna poole, kuni teerajani, mis viis Karujärve poole. Metsas taas palju maasikaid, sõin. Kulus hulga aega enne kui suusarada paisma hakkas, polnud parata pidin mööda kruusateed Pidulasse tagasi jooksma. Laupäeval tutvusin veidi Vilsandi maastikuga. Õhtul tegin pikema jooksu. Selgaselt võtsin suuna Karujärve poole, mööda metsarada jõudsin kruusateeni, mis vist metsaveoks korda tehtud. Vaatsin ka Konati järve üle. Telkimis-ja puhkekoht oli korralik. Sinna võiks isegi telkima minna.
Pühapäeval seiklesin veidi Kuressaares. Mulle vajalikud asutused olid kahjuks suletud. Tegin väikese tiiru ka  terviserajal. Õhtul tegin pikema matka, mis kujunes pikemaks kui alguses arvasin. Pidula mõisa juurest võtsin suuna Abula poole. Eesmärk jõuda Merise tuletornini. Päike polnud veel loojunud. Meri oli ilus ja rahulik. Metsmaasikad on ikka ühed visad taimed, kasvavad ka kiviklibu sees. Olid teised väetid, kuid igal taimel siiski üks mari küljes. Sõin nende röömusks küpsed marjad ära. Mere ääres oli mitu telkimis-ja lõkkekohta. Mis nii viga metsas joosta, kui vaja käid aga kempsus ära ja paber on ka kenasti olemas. Ei peagi põõsas sääski toitma. "Võimas värk" nagu Kingpool ütles. Esmaspäeval sõitsin autoga Tõllu ja Pireti juurde Ninase külla. Jätsin auto bussipeatusesse ja võtsi suuna Tagaranna poole. Möödudes Saaremaa Sadamast sattusin juhtumisi Ivo Linna kontserdile, samuti juhtusin mereääres kokku ülikoolikaaslasega, kes koeraga jalutas. Eks see maailm on ikka väike. Jätsin tema kontsertit nautima ja ise suundusin mööda mere kallast kalurilüla poole. Majad olid madalad, kuid väga ilusad. Ronisin ka linnu- ja loodusvaatlustorni, Estoni mälestusmärk oli väiksem, kui ettekujutasin. Seal sain ka sahmaka vihma,sest suured tumedad pilved juba ammu ähvardasid sealt midagi alla lasta. Kuid see oli soe vihm, mida kaunistas vikerkaar. Ninase pank sai ka üle vaadatud ja nii jooksin mööda mere kallasteed kuni sain võimaluse Ninase külla tagasi pöörduda. Sain veel põllul vikerkaart nautida, mis oli lausa kolmekordistunud. Ja olingi Pireti ja Tõllu juures tagasi. Teisipäeval tegin puhkepäeva. Kolmapäevalt sooritasin jooksu mööda mereäärt Veerele. Veepiiriloli mõnus joosta, kuid varsti läks liialt kiviseks, nii suundusin metsa alla.
Neljapäeva hommik oli ilus päiksepaiseteline. Esmalt käisin Kihelkonnas poes ja siis vurasin päevakule.Triin Vask oli seekord rajameister. Lubati rohket rohelist metsa ja raiesmikke. Seda olen isegi juba palju kogenud, et ilusat metsa on maha võetud ja nüüd vohab seal kõrge hein.Saaremaa päevakul on asjalood nii, et saad kõikide punktidega kaardi ja ise ühendad endale sobiliku raja. Legendid on samuti olemas, väga mugav ja legendihoidja tasub alati metsa kaasa võtta. Eelmisel aastal Viki kaardil, kuiTriin rada tegi, oli paar punkti tõelised loterii punktid. Kohalikud võibolla teadsid kus ja mis, kuid mõnda auku andis ikka otsida. Seekord üllatusi ei olnud, kuigi jah, üks koperdus tuli, mis õnneks väga palju aega ei röövinud. Raiesmikud olid maasikatest punased. Minust nad seekord sinna ka jäid.Neid tagasi minna korjama, kahjuks aega enam polnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar