Sai siis lõpuks oma jalakesed metsa alla veetud. Karjalaskevõistlus kujunes pingutavalt raskeks. No ja mida ma siis oleksingi pidanud lootma või ootama, kui peale jala väänamist pole ma õieti jooksnudki. Ega siis kõike saa ka nö. vana rasva pealt teha. Ja seda rasvakest olen ikka mitu kuud hoolega kogunud. Metsas hoopis selgus, et see rasvake pigem segab kui midagi head annab. Esimesel päeval metsas eriti vigu ei teinud,ühest punktis vuhisesin lihtsalt mööda, kuid joosta ikka ei jaksanud. Kuid maastik oli tore ja jaöad ei saanud üldse märjaks. Kuigi hommikul Tallinnast sõitma hakates tundus, et pigem tulnuks suusad kaasa võtta. Kujutasin ennast juba lumes sumpamas, umbes niisamuti kui ühel aastal Tartu Kevadel. Õnneks nii ei läinud.
Sai osaletud ka Võru öisel jooksul. Startides ja esimese punkti poole siblides tundsin, et jalad on kui tina täis, no üldse ei taha need jalad liikuda. Siis õnnestus mul taas teisest punktist, samamoodi kui päeval, üle joosta. Need sprindi teede tähistused ajasid mind veidi segadusse. ja lõpuks oli tore, et rada läbi sai. Poistel läks ka hästi Tomi oli teine ja Märten kolmas, viimane küll eriti õnnelik ei olnud, pigem nagu pettunud.
Ööbimiskoha leidin Mõisa aidast. Kuigi olen oma lapsepõlves mitmeid suvesid Võrus vanaisa juures veetnud, siis see oli küll esimene kord, kus ma seda tema majas ei teinud. Sugulasi ei tahtnud ka pühade ajal koormata, nii sai seekord sellised valikud tehtud. No aga maja vaatsain ikka üle, seisis teine ikka sama koha peal. Mõisa aida külaliste tuba oli täitas ok.
Võru linn on ikka palju muutunud, mõnda kohta ei tunne äragi, Kubja lauluväljak tundus siis ka teistsugune, ja ega Kubja järve teisele kaldale pole olnud eriti ka asja. Üks mu vanaisa poolne sugulane oli tollel ajal Võru haiglas vanemõde, nii sokutati mind sinna mõnel suvel tööle. Täitsa vahva oli. Hommikupoole oled tööl ja hiljem peesitad rannas. Mitmed suved saime koos õega ka iseseisavt elu elatud. Vanaisa käis siis veel tööl ja enamus aega pidime omapäid hakkama saama.
Teisel päeval jooks eriti hästi ei läinud, tegin palju vigu. Kaart ja kompass ei tahtnud eriti sobituda ja nii kaldusin aina kuhugi ära. No ja eks need põhja-lõuna suunad olidki kaardil veidi vildakad.
Poistel läks hästi. Said ikka aru, et ise peab ka midagi tegema. Mihkel oli veidi pettunud, et jäi neljandaks, kuid mina arva, et ta oli ikkagi väga tubli. Alguses ei tahtnud ta üldse metsa minna....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar