Terve hommikupooliku korjasin sõstraid. On küll vaid kolm põõsakest, kuid kobarad kuidagi nirudad ja aega kulus nende noppimiseks palju. Poisid kärutasid puid keldrisse, hiljem ladusid. Aitasid maha kukkunud õunu korjata ja sekka korjasid mõned marjad ka. Nemad pigem tagusid palli ja Mihkel leidis kuskilt paela jupid ja nii veeti puude ja põõsaste vahele nöörirada.
Kella neljast planeerisin, et hakkme pävakule sõitma. Aga sõitma saime poole viiest.
Peale päevakut pidime veel Kairi ja Kaarli juurde Rõõsa järve ujuma minema.
Kohale jõudes ei saanud ma midagi aru, kus on info, kus start. Kuna hooga suunati meid põllule parkima. Nägin vaid, et rahvas mööda teed siblib. Hea oli, et Raul Laas keset põldu vastu tuli ja temalt infi sain. Muidu oleksin tühja edasi-tagasi mööda niitmata põldu saalinud. Seekord infotelki poldud püstitatud ja selgeid orientiire polnud ju kaugele näha. Infolaua taga olevaid naisi varjas põikese eest vaid kidurad puukesed. Veidi segane planeering oli see nüüd küll.
Aga rada oli mõnus.
Teel 36-sse punkti silmasin Marget. Saingi ta kätte ja siis võpsikus ragistades panin hooha valesse suunda ja nii jõudsin teele. Kahjuks andis parem jalg endast järjekordselt tund, et olin sunnitud tempo maha võtma. Päkale totamine oli selgelt võimatu. Olnuks nüüd kargud tagataskust võtta, siis olnuks mööda teed hea liikuda. Lõpus püüdsin väga ratsionaalselt joosta. Ajaliselt olin kiirjooksjatest selgelt aeglasem.
Lohutas mõte, et kohe saab ujuma. Kairi pakkus veel kooki ja teed, sest Kaarlil oli ju sünnipäev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar