Tänaseks olin tiheda päeva planeerinud. Hommikul käisin linnas tervist kontrollimas, siis keetsin moosi.
Pakkisime poistega pikaks nädalavahetuseks kotte, et kõik ikka mereäärses puhke-treeninglaagris olemas oleks. Märten paigaldas rattad autole ja enne päevakule minekut ostsime veel toidumoona. Olime varakult Aegviidus kohal, et mustikaid korjata. Metsas toimus mul tundmatu lendava objektiga kokkupõrge ja nii ta mind nõelas. Ju see oli märk, et tarvis metsa jooksma minna.
Rada tundus sõbralikult lühike. Kiiret polnud samas kuskile. Planeerisin rahuliku 15 minutit kilomeetrile matka. Ja nii see välja tuligi. Hea oli joosta, kuna jälgi ees veel polnud. Mõnel etapil siiski võis loha märgata. Kuumus tahtis päris ära kurnata, nii pidin mustikaid ja vaarikaid korjama. Tegin ka vahepõike Änni Linajärve juurde ja solberdasin seal väheke. Täitsa mõnus oli.
Peale jooksu mõtlesin, et läheme Nelijärvele ujuma, kuid poisid polnud plaaniga nõus. Nii võtsime suuna Leesi poole Tammistu külla. Kus poisid saavad seekord telkida, ujuda ja ratastega sõita. Märten lubas ka hommikuseid treeninguid alustada, eks näis, kuidas see tal õnnestub.
Mihkel oli minu ärasõidu peale väga nukker, kallistas mind mitu-mitu korda. No nüüd on mul kohe mitu-mitu lisapäeva eluks antud, nii Mihkel ütles.
Teel koju sattusin nägema avariid, kus suur furgoon oli külili keset Peterburi maandteed just enne Tallinna. Ei tea kuidas see tal niiviisi õnnestus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar