10. august- Lajavangu

Sõit Koprakarikale oli pikk ja vaevaline. Pikk seetõttu, et pidin teekonda alustama Läänemaalt ja tee tegi toredaid käänakuid. Nii sai läbitud mitu maakonda, sõidetud väga heal,heal, halval ja väga halval teel. Vaevaline oli sõit sellepärast, et ajaliselt oli sõit pikk, mis sundis tegema mõne peatuse. Kuid kohale jõudsime plaanitust veidi hiljem, kuid siiski õigeaegselt. Mihkel jooksis tänavu esimest korda tugirada. Oli teine väga elevil.Ja tal läkski metsas päris tublisti, hästi. Ise metsas vigu eriti ei teinud, mõned paikapaneku hetked siiki olid. Jooksukiirus ei olnud suurem asi. Kohe esimesse punkti minnes, tundsin, et jaksu nagu poleksi. Panin selle pika autosõidu arvele. Kohe alhuses pidin rühkima läbi nõgeste, prrr. Korra tekkis ka olukord, et oleksin ühe punkti vahele jätnud, kuigi selles punktis käisin. Hea oli, et kaasvõistlejatega vahel tuleb suhtlemist ette. Nii õigel hetkel kontrollisin legendi, et minulgi see punkt tarvis võtta. Nii sai tagasi joostud, õnneks polnud ma punktist kaugele jõudnud. Oo ja, metsas oli palju seeni. Minust nad kahjuks ka sinna jäid. loodetavasti mõni tubli orienteeruja ikka läks hiljem metsa ja need ära korjas.

2.august- Voose

No see on ikka maastik, mida kiita tasub. Rada oli huvitav, mõni pikem jooksuetapp ka. Kahjuks suutsin ühe punktiga ennast täitsa kurjaks ajada, et ajas jooksutuju võssa. Tulemusega ei saa mitte rahule jääda. Seepärast pean pausi ja kohe nädal ei lähe kaardiga metsa poolegi.

30.juuli- Harku

Üks ühele võistlus algas päikseliselt,meeleolugi oli hea ja optimistlik. Kuid mida võistlus edasi, seda koledamaks läks ilm,jooksmine vihmasajus polnud just meeldivam, eriti kui pead ootama, millal metsa üldse saab. Kuid võistlus lõppes jälle kenati, vihmata. Igatahes see võidu kihutamine eriti sümpaatne pole ja arvestades, et maastik ja kaart sageli omavahel klappida ei taha. Mis sest, et kõik arvavad, et Harku mets on risti ja põiki läbi joostud-kammitud. Ikka oskab rajameister leida kavalaid punktikohti, mis võistleja pea sassi ajavad. ja ega niipea siia tulla ka ei tahaks.

24.juuli- Vääna -Jõesuu

Hommikul otsustasin, et täna jooksma ei lähe. Kuid ilm oli soodne ja siiski sai mindud. Arvestades, et neljapäeval ma metsa ei jõua, pean osalema ühe SA koosolekul ja see algab kiuslikult kell 17. Rada oli vahvalt keeruline. neid keerukaid etappe ei suutnud ma eriti hästi lahendada. Sai asjatult võsas ragistatud. Mõne punkti juures sai ka veidi nõultud seistud ja seda mitte märgatud. Tänud rajameistrile, et palju punkte metsa viis.

22.juuli- Rapla sprint

Startisin täna Rapla sprindis üpris väsinud olekus. Ma ei tea miks, kuid olin lihtsalt kaua üleval, vaatasin ühte huvitavat filmi, ilmselt!? Kohale jõudes selgus, et legendihoidja olin maha jätnud. Millegi pärast ma kodus sellele üldse ei mõelnud. Nii sai lisa legend käe külge teibitud, prrr! Ilm oli super, päike lõõskas, kuid pilvi liikusid taevas piisavalt. Rada oli suhteliselt kiire ja hästi joostav, erilisi lõkse polnud teekonnal ka. Lõpuosas ei suutnud välja lugeda aias olevat läbipääsu ja ringijooksul kaotasin ilmselgelt mitmeid sekundeid. Edestasin Merikest 2 sekundiga ja tõin koju mitu purki remondi tegemiseks vajalikke purke. Mäletan, et millagi võitsin Orvandi korraldatud võistlusel samuti sisetöödeks sobivat valget värvi, mis eelmisel aasatl sai kenasti seina pintseldatud. Tulemused

20.juuli- Jõulumäe 4. päev

Täna o-treeninguid ei toimunud, kui mõnus matk koos kultuuriprogrammiga küll. Enne matka koondasime oma o-sportlased kenasi pildile. Kahjuks osad olid juba lahkunud, kuid mis siis ikka. Alusatsime oma matka Jõulumäe tervisekeskuse juurest kell 10. Suundusime Tahkuranna poole. Väisasime Konstantin Pätsi ausammast, Karl Rammi kivi mis tähistas tema sünnikodu ja vaatasime räämas Tacendorfide mõisa. Edasi matkasime Tahkuranna Jumalaema uinumise apostliku-õigeusukiriku poole. Tänu Ilme Palule saime ka kirikut seestpoolt vaadata. Sealt matkasime edasi järgmise kivini, kus Ilme kosutas matkajaid vee ja õuntega. Varsti jõudsime mere äärde, kus sai jalad ka vette pista, ujumiseks ei olnud rannaäär kuigi mõnus. Üks vapper Mehis siiski vees ära ka käis. Veel möödusime Tahkuranna kaunimatest majadest. Pidime veel matkama mööda heinamaad, et maandteele saada, siis jalutasime veidi metsas ja jõudsimegi tagasi puhkemaja juurde. Matk kokku tuli 9-10 kilomeetrit, kuid tublimad tegid veel pikema matka. Kõik jõudsid lõunasöögiks tagasi. Siis ei olnudki muud, kui asju pakkima ja sõit jodu poole võis alata. Kõik olid rõõmsad, osad tahtsid kauemaks jääda, mõni igatses koju ka.

19.juuli- Jõulumäe, 3 päev

Mida treeninglaager edasi, seda raskem on hommikuti ärgata. Tänane päev väsitas hirmsasti. Hommikul jooks, võimlemine. Siis kolm kaarditrenni lastele. Pooled jooksid metsas, pooled voodis haiged. Hea töö, mis siin rääkida. Leana, Jürmo ja Agneliis olid tublid, tulid kõikide harjutuste sooritamisega hästi toime. Jürmo tegi asimuudi rajal veidi trikke, sest jõudis teistest pea tunni võrra hiljem keskusesse. Kuigi olin rajal viimane, ma teda küll metsas ei märganud. Tea kuhu ta siis silkas, on teine väga otsustuskindel poiss. Peale lõunasööki läksin metsa mustikaid korjama. Kaua seda teha ei saanud, sest õhtune trenn ehk päevak algas meil juba kell 16.00. Pidin lastele rajad ühendama ja EOL koodid üle kontrollima ja lihtsa 4-da raja algajatega läbima. Venisid teised metsas kui kumm, ma ei suutnud enam nii aeglaselt kõndida, kui nemad seda tegid. See lonkimine väsitasi kohutavalt. Aga ma ju tahtsin, et nad ise orienteeruksid, järelikult pidin lonkima. Siis jooksin veel ise ka, raja lõpuosas kahetsesin juba, et kõige pikema raja võtsin, sest mustika puhmaste vahel oli üpris väsitav põlvetõstet sooritada. Ühe suunavea suutsin siiski teha, mitu minutit sinna kulus. Viimane punkt oli suusasilla peale pistetud, mis loomulikult röövis viimasegi jõuraasu. Jõudsin enne õhtusööki ikka metsast välja, peale pesu tundsin, et tahaks lihtsalt magada, kuid energiat tarvis ka kuskilt saada, järelikult peab sööma minema. Homme matk Tahkuranna ümbruses, tuleb taas väsitav päev.