28.juuni- Randvere

Kiviralli Randveres ületas igasugused ootused. Vaimustavatest elamustest metsas kirjutan veidi hiljem, kuna sõidan mitmeks nädalaks linnast ära ja kirjutamisele aega lihtsalt ei jää.

23.juuni- Voose

Hommik oli udune, vihmapiisad mängisid järvel peitust. Jaan taas nutune. Kui Rõõsalt sõitma hakkasime, tibutas. Erilist vaimustust see minus küll ei tekitanud. Sõitsime mööda vonklevat kruusateed vapralt Voose poole. Minuga kaasa võitis veel Kairi vend oma lastega, et midagi põnevat lastega teha- seega orienteeruda. Ilm polnud nende väikeste sellide jaoks küll kõige meeldivam. Täna aeti mind kõrgema koha peale parkima. Vahel ikka veab. Mihkel taas esimene startija. Jõudsin ta ikka ära oodata, enne kui ise märga metsa läksin. Prrr. Aga ega sääski vähemaks küll ei jäänud. Tunglesid teised ikka ümber inimeste. Mihklil läks jooks veidi nihu. pani stardist hooha minema, et esimese punkti asemel jõudis viiendasse. No siis oli selge, miks tal metsas nii kaua läks. Vaatamata sellele oli Mihkel tubli. Ootab teine juba Koprakarikale minekut. No, aga mis ma ise metsas tegin. Startides ei suutnud ma koheselt haarata stardikohta, mis mind esimesse punkti viiks. kaardil stardi kolmnurki ju kaks ja silma jäi see mis 39-sse suunas. Nii tuligi k-punktis veidi seista ja liikuma sai alles siis, kui kindel suund käes. 3-107, tuli väike viivitus, sest kollaseid lohke näis maastikul rohkem olevat. Järgmine tõrge tuli 11-106, minu viga lugesin kaarti lihtsalt valesti ja kuna maastik ei tahtnud kuidagi klappida, siis tuli eelmisesse punkti lihtsalt tagasi minna. ka 15-127, sai veidi paremalt ära kaldutud. No ja kui tee vastu tuli, siis oli selge, et tuleb minna tagasi. 17-129, august sai ka veidi mööda põrutatud. Reljeefikaardi osa oli üllatavalt lühike. Pärast märkasin, et oleks täiesti võimalik punkte ka tavalise kaardi pealt spikerdada. Kuid kaardi liigne väänamine ja käänamine poleks kaardile hästi mõjunud. Niigi oli teine poolel maal veidi vettinud. Kasuks oleks tulnud kaardikile kinni keevitamine. Lahtine kilekott oli kehvake küll. Oleks võinud stardis veidi aega kulutada ja kaart kinni teipida, aga kes siis selle peale kohe tuleb. Kui reljeefi osa lõppes, siis tekkis vaikselt tunne, et rada võiks juba lõppeda. Lõpuosas olid mõned ekstreemsused soos müttamise näol, kus ikka põlvini sai sisse vajutud ja enne 200 punkti mäest laskudes pepu peal liugu lastud. Kui terve raja suutsid kuidagi normaalseks jääda, siis enne lõppu see siiski ei õnnestunud.

Toredaid pilte, mis tehtud Liina poolt, võib vaadata siit. Pesuruumis oli hea vaadata, kuidas pori su kehale kenasid mustreid on moodustanud ja vähemasti seal vihma ei sadanud. Seal sai ka otsustatud, et planeeritud jaanitulele ei sõida, ning pöördume tagasi koju. Väikese vahepõikega Kristina juurde sauna ja siis jalgpalli ajaks koju. Suurt jaanituld ei tulnud, kuid küünlake sai põlema pandud küll.

22.juuni- Voose

Mitmeks päevaks Voosele sportima ja loota on, et ka puhkama. Reedel oli tõeliselt ilus päev. Päike paistis ja sai lausa lühikeste pükstega olla. Kuigi metsavaheteel tundsid sääsed minu säärte vastu väga suurt huvi. Vaatamatta sellele, et sai tõrjevahendeid kasutatud. Poisid startisid metsa varem kui mina. Mihkel kohe veidi peale kuut. Saatsin ta kenasti starti. Alguses ta kuidagi metsa ei tahtnud minna, aga siiski oli nõus starti minema. Stardis olid toredad inimesed ja ega Mihkel Sigridile saanud ju öelda, et ma ei taha minna. Läks, jooksis ja tuli tubli tulemus. Poiss ise oli ka rahul. Ise startisin enne seitset. Starti 2 kilomeetit, sinna sai siis jooksuga mindud, sest paigal seismist ei tohtinud olla. Sääsed oli kohe platsis ja kindlasti arvasid, et suudavad iga inimese maha murda. Metsas toimus igasuguseid äpardusi. Ühe suhteliselt lihtsa punktiga suutsin ennast mõneks ajaks orbiidile saata. Kulutasin seal nii palju aega, et Marge jõudis mulle juba järele. Jooksuga üldiselt ei saa rahule jääda, kuid mis seal enam viriseda. Tagasi Tallinna me ei sõitnud, vaid läksime Kairi juurde Rõõsale. Jõudsime just õigeks ajaks- sauna ajaks. Ja seda meil just vaja oligi. Poisid tegid mitu sauna-järve raksu. Alguses ma järve ei kippunud, kuid väikesed tüdrukud väga tahtsid minna, siis pidin neid veidi turvama. Vesi polnudki nii külm, kui arvasin. Värskete kasevihtadega vihtlesin ennast, metsas tehtud vigade pärast. Hiljem vaatasid poisid veel jalgpalli, mille lõppu me ei näinudki. Uni tuli lihtsalt varem. Tulemused

21.juuni- Kodasoo

Suveilmad püsivad. Täna käisin Oru hotellis koolitusel, vabanesin seal pool kolm ja aeg kulus äkki kuhugi, et tuligi autorooli istuda ja poistele Jürisse vastu minna, et siis koos päevakule sõita. Märten veel helistas, et võtku ma midagi söödavat kaasa. Kuid mida sa võtad, kui eitekes oli kõik leiva-saia ära söönud. Nii pidin veel kiire poetuuri tegema. Stardis kaartide laua juures imestasin, et N21A klassi kaarte polegi. Raul lohutas, et kaardid on kastis, kohe stardijaama juures. Mis siis ikka, tuleb kohe minna. Haaran kaardi ja jooksu. Samal ajal sahmin kaardi ja kilega, mis ei tahtnud kilekotti sobida, tuli teist veidi väiksemaks voltida. Siis märkasin, et üks kp tunnusnumber jääb nii voltides peitu. Tuli uuesti voltida. Hakka veel origamit tegema. Milleks sulle kilekott, küsis hiljem Märten. No aga koperdad kuskil ja kaart ongi puru. Seda veel tarvis. Sellel ajal kui kilekotiga maadlesin, ei märganud, et kas k-punkt oligi stardijaama juures või kusagil kaugemal. Ühesõnaga koperdasin esimese kp poole. Siis takistusjooks künklikul raiesmikul, tempo kohe langes. Tabasin kohe ühte paralleelpunkti. Minu oma veidi kaugemal. Suunaga kolmadasse minnes, sattusin hoopis 11 punkti. Ai, jälle need joonte ristumised. Õnneks oli suund ikka õige. Raja lõpuosas, kui mõte ka enam eriti ei töötand, kaldusin suunaga veidi paremale. Arvatavasti 2 minutit sinna jäi. Kuid lõpp hea, kõik hea. Veidike kriitikat ka, rääkides peale jooksu Ann Warma Laasiga, märkasin, et kp tunnusnumbrid kuidagi kattusid ja kohati polnud võimali eristada, millise punkti juurde tunnus kuulub. Sama oli ka Märteni kaardil, kus 2 ja 9 punkt üksteist katsid. Lisaks veel ühe punktirõnga juures oli kohe kaks tunnust 8-43 ja 3-48, üks ühel ja teine teisel pool rõngast. Vähemasti oli legendist abi.

20.juuni- Tallinna Vanalinn

Oleks nagu puhkus, kuid pidevalt on tegemisi nii palju (loe tegematta jäänud), et kokkuvõtteks plaanis rohkem, kui teha jõuab. Mõne asi sai siiski ka tehtud. Nimelt koristasin ühte raamaturiiulit ja leidsin ühe väikese raamatukese, kus Jõgeva-Põltsamaa, Põlva ja Pärnu loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut võis lugeda. Ja siin on luuletus aastast 1981. "Igal hommikul on neli seina ja hämarusse laotuv kuu, kell taob õhku uue tunni all asfalttee on hääletu. Igal päeval on neli seina kus seinakell on taktikepp, ja paberid ja kohvilõhn on, on ärakulund kivitrepp. Igal õhtul on neli seina lasteõnn või lastetus...." Õhtul sai siis nelja seina vahelt välja murtud ja mindud vanalinna sprintima. Lootsin, et seekord läheb paremini kui 2008 aastal EMV vanalinnas toimus. Siis mul õnnestus punktid vales järjekorras võtta. poisid startisid veidi varem ja sain Harjumäel veidi jälgida kuidas mehed jooksevad, milliseid teevalikuid kasutatakse ja äkki saab midagi enda jaoks ära kasutada. Kahjuks mul neid punkte polnud, mida luurasin. Start oli Hirvepargis. Arvatavasti tuleb palju ronimist ja nii oligi. Kohe esimeste punktidega tuli mööda treppi liduda ja võtta punktid Lindamäelt. Alguses ei saanud asjale kohe pihta, tutvusin pikemalt mäega, siis tulid pikemad etapid. Ühe pikema minekuga mööda Lühikest jalga, suutsin valesse tänavasse keerata ja tegin veidi suurema mõttetu ringi. Ega siit eman head nahka küll ei tule, mõtlesin. Ja nii oligi. Õnneks linnarahvast-turiste tänaval väga palju ei olnud, mõned olid abivalmid ning rõõmsad ja viipasid juba kaugelt, et sinna ja sinna tuleb joosta. Positiivne veel see, et kõik punktid sai määruste päraselt läbitud ja tulemus kirjas. Piinlik küll, kuid seekord jäin Markusele jooksus alla.

19.juuni- Keila-Joa

Arvesse võttes, et eile alles sai sprinti joostud ja homme peab ka sprinti jooksma, siis otsusatsin metsas oma alla 6 kilomeetrisel rajal olla umbes tund. Võtsin jooksu rahulikult. Võibolla liiga rahulikult, sest 39 punkti minnes tegin kena kaheksa. Siis jooksin etapil 46-51 okastraati ja nii õnnetult, et parem reis ja püksid loomulikult lõhki. Suvi pole veel alanudki, aga pean vist seeliku hooaja edasi lükkama. Hiljem peale jooksu kaarti uurides märkasin, et etapile jäi keeluala. Ju ma seda aianurka siis riivasin, sest samas vasakul kõrval migit okastraati polnud, lihtsalt mingi jupike puude vahel. No ega ma kohapeal seda traati või aeda pikalt ei uurinud, pigem uurisin oma jalga. Rada oli huvitav, piisavalt tõuse, auke ja otseminekuid. Kohati häiris etappide pidev ristumine. Õnneks ma valesse punkti ei jooksnud. Kokkuvõtteks sai päeva eesmärk täidetud, olin metsas täpselt tunni.

18.juuni- Botaanikaaed

Täna sai kaua magada, sest saabus puhkus, mis kestab kahjuks sellel kuul vaid nädala. Sõitsin poistele Jürisse järgi ja läksin koos Märteni ja Tomiga Botaanikaaeda jooksma, et katsetada uusi jooksususse. Rahvast oli murdu, valida sai 4 raja vahelt. Valisin siis 5,5 kilomeetrise raja. Etapid tundusid pikad, kuid mõõtkava oli ju ka 1:4000. Stabiilses tempos ma seda sprinti küll ei jaksand joosta. Mõned teevaliku vead tulid ka.