4.-5. juuni- Cesis

Nädalavahetusel sõitsime Lätti, et osaleda Läti-Eesti liiga osavõistlusel. Noorsportlaste Märteni, Markuse ja Kaarli pärast sai see sõit ette võetud. Katrini kutsusime ka kaasa.
Cesis oli kena linnake, jõudsime sinna täpselt parajaks ajaks. Hiljem peale võistlust vaatasime linnas ikka tähtsamad kohad ka üle.
Sprint oli väga vahva. Üldiselt sprindijooksud mulle meeldivad. Ühe punktiga tuli veidikene sebimist, kuna ma ei suutnud valida kummale poole joosta paremale või vasakule. Mõlemad varianid olid head. Valisin vasakpoolsema. Rajal oli ka mitu lõksu, millest tuli hoiduda.
Linn oli küllalt sarnane meie vanalinnga, tänavad kitsad. Linnas oli palju parke ja veekogusid, mis tegid kaardi huvitavamaks, tõuse oli ka ägedalt. Igatahes vinge värk.

30.mai- Keila- Joa

Täna oli tore päev, kõik poisid olid üksmeelselt nõus metsa minema. Enne käisime perearsti õigemini pereõe juures tõendeid nõudmas, et saaks ikka suvel laagritesse minna. Kõik tunnistati terveks.
Poisid jooksid omi jookse ja mina otsustasin mitte ajalist valikut teha, sest kihutada oma peale eilset jooksu eriti ei tahtnud.
Looderdasin niisama, kuid tunnike sai metsas joostud küll. Kohati tundus, et suunataju nagu polekski. Siis kui arvad, et lähed otsemat teed, selgub- kus sa sellega, ikka lähed kokkuvõttes ringi.
No igatahes õppeaasta lõpp tormab kui tornaado lõpusirge poole. Kohutav!! Ja nii palju tööd peab paari päeva jooksul veel tegema.

28.-29.mai- Voose - Vetepere

Suvejooks toimus eelmise aasta pikaraja maastikul. Õnneks oli kaart loetavama mõõtkavaga, kui seda oli pikalrajal. Mis loomulikult ei tähendanud, et ma vigu vähem oleks teinud.

1.päev. Fortuuna polnud minu poolt ja nii startisin kolmandana oma klassist. Pabistasin ikka küll. Panin stardist hooga minema ja keerasin varsti paremale metsa. Mis tegelikult oli viga, pidanuks mööda elektriliini edasi jooksma. Nii sattusin mitte sinna kuhu arvasin ennast sattuvat. Arvasin, et olen punktist juba mööda kihutanud. Kuid hiljem selgus, et pidanuks veel edasi jooksma. Nii kalpsasin pea kilomeeter nö. soojenduseks mööda teed edasi-tagasi. Lihtsalt jubee!
Varsti kohtasin Annelit, kes startis minust 2 minutit hiljem. Järelikult ta kas kuskil viga teinud. Nii kulgesime kuuendast punktist koos minema. Mina kasutasin teejooksu, Anneli ragistas võsas. Kuid siis saime jälle kokku ja nii me lõpuni pressisime. Marje oli meid kinni püüdnud. Ma veel ütlen Annelile: mul on tunne, et Marje läheb meiega ühte punkti. Aga ta jooksebki meiega ühte rada, vastab Anneli. Ai-ai. vaat kus lops.
Kuidas lugu edasi läks, seda kirjutan siis kui jälle aega saan.

26.mai- Linnamäe

Jooks sujus täna üllatavalt hästi. Tuuline oli, kuid pole halba heata, sääski polnud. Ja see oli ju ülitore, sest Viikingite külas oli tohutult sääski. Kuid vaatamata sellele maalitoa juhendamine õnnestus päiksepaistelisele ilmale väga hästi.

Jooksus vigu nagu ei teinud, kuid mõned etapid tundusid kuidagi tohutult pikad ja tükati sai kõnnitud, kuid kiiremini tuli ennast nõgeseväljadel liigutada. Sooribades vett jagus ja papusid sai veidi leotatud, mis muidugi neile kasuks tuli, sest nendega pole ma mitu aastat jooksnud.

25.mai- Kõverjärve

Täna sai esmakordselt Lääne-Virumaa päevakul osaletud.
Algselt pidi päevak toimuma Pikasaarel, kuid sõdurid tahtsid metsas omi asju ajada, nii sai joosta Kõverjärvel. Seal sai viimati joosta aasta või lausa paar tagasi. Raiesmikud ja veel kord raiesmikud. Üldiselt oli maastik vaheldust pakkuv. Sai joosta ja turnida ja soos mütata, võsas ragistada ja ennast täielikult ära kaotada. Eilsest sprindist olid jalad sõnakuulmatud ja eriti nõlvadest üles ei tahtnud minna. Nii pidingi jooksu katkestama ja kribinal-krabinal padrikust välja tulema.
Märtenile oma klassi kaarti enam ei jagunud ja nii tõmbasin-ühendasin siuh-säuh raja ära, hiljem selgus, et ühe punkti jätsin ühendamata. Usalda, aga kontrolli, poiss!
No aga päev oli tore, sai külas käidud ja maitsvat kooki söödud.
Markus Kõrvemaal matkamas. Õnneks ilmaga neil vedas.

24.mai- Tallinn-Vargamäe-Tallinn-Koeru-Tallinn

Täna sõidan Vargamäele. Ekskursioon või sedasi. Päevakule täna vist ei jõua, kuid eks paistab mis õhtuks saab.
Eile tuli küll masendus peale, kui terve hommiku pooliku vihma sadas. Samuti hakkab lähenev sess kuklasse hingama.
Oh, ma ei tea kuidas ma selle sessi veel üle elan. Võib täheldada, et magusaisu on taandumas, kuid eile ostsin ikka kohe suure śokolaadi, pool on veel alles. Aga mitte enam kauaks.
Ahjaa, läheneb ka Jukola. Autos hetkel kaks vaba kohta. Minek reede õhtul ja pühapäeva hommikul tagasi.

Päev kujunes vägagi toimekaks. Vargamäel oli väga kena ilm, kuid tuuline. Tutvutud sai Seidla tuuliku hingeeluga ja vaadatud üle Vaegamäe elamine ja olmetingimused. Samuti kogu varandus, mida tollal kasutati ikka töö tegemiseks. See on küll ime, et nad ikka kõike jaksasid. Nagu "Libahundi" etenduselt kõrvu jäi "rõõmus meel ja naer on meie eest lukku pandud ". Ju ta siis nii oligi.
Vargamäelt tagasi Tallinna jõudes sai veidi keha kinnitatud, kui sõit läks tuldud teed tagasi Koeru. Nimelt toimus seal sprindikarika järjekordne etapp. Täna olnuks päevak Raudalus, kuid see maastik nii või teisiti risti-põiki läbi joostud ja pole kahju sellest loobuda.
Koerus oli radasid 2: meestel 3,1 km 14 KP ja naistel 1,8 km 9 KP. Peale võistlust sai päevaku raames veel joosta, kes aga soovis.
Enda raja läbimisega võib rahule jääda. Kuigi mõned hämmingut tekitavad momendid olid. Lihtsalt kaardilt oli kadunud üks maja, mis muidu oli olemas. Veeberi trikk ilmselt, ning ühes kohas oli puu maha võetud, kus punkt pidi olema. Nüüd siis punkt kännu kõrval. Maastik oli suhteliselt lihtne, mõned lõksud siiki olid etapil 39-40, kus mina kasutasin paremalt poolt aeda minekut, kui Maris ja Aivar läksid vasakult poolt ja kaotasid mulle 25-30 sekundit.

Kasutasin võimalust ja jooksin hiljem meeste rada ka, nii nagu Järva-Jaani sprindil sai tehtud. Aegu võrreldes olid ühised etapid kõik aeglasemad, kui esimesel jooksul. Lõpus olin täitsa väsinud. Mõtlesin küll, et eriliselt ei pinguta või nii, kuid võistlusmoment tuli ikka sisse. Samas oli meeste rada huvitavam ja nuputamist rohkem.
Kokkuvõttes sai sama pikk rada läbitud, kui oleks päevakul jooksnud.

Külastasime ka põgusalt Kilplala teemaparki. Olin seal varem käinud, kuid tore oli ikkagi. Kui ainult neid sääski vähem oleks.
Nii sai päris tihe sõidupäev. Neljapäeval külastan Viikingite küla. Huvitav millised üllatused seal veel ootavad.

19.mai- Ihasalu

Täna mõistsin, et ükski heategu jää karistamata. Kuigi täna oli selline hea kihutamise mets, suutsin mina ühe punktiga vägagi viga teha. Kohe nii, et jooksin ajaviiteks kaardist väljagi. Ise olin ka hämmingus, et miks miski ei klapi jne. No ma pidanuks rohkem kindlamatele märkidele toetuma ja mitte liiga vasikavaimustusega jooksma. Tundub et eilne vere loovutus, siiski füüsilisele pingutusele väheks kehva mõju avaldas.
Aga siiski, Märteniga olid meil mõned etapid samad, 37-53 olin temast 5 sekundit nobedam ja 59-F 4 sekundit kiirem. Samas 51-59 oli Märten minust 12 sekundit edukam.
Kuid mets oli hea, kuiv, no mõned kohad olid sopased, aga enne lõppu ju ikka võib seda endale lubada.
Homme tuleb raske päev. Pean varakult Märteni Tartu bussi peale trantsportima, et ta saaks oma sünnipäeva liikuvas bussis tähistada. Balti MV osalemine on talle tore sünnipäevakink ja lisab mõningast lisaväärtust. Kooki sööme siis temata, kuid kes soovib võib mind siiski õnnitleda.

Aasta oli siis 2006.
Uskumatult kiiresti on aeg läinud. Alles ta oli väikene poiss, kes mööda nööri metsas siblis, aga nüüd pikk kui antenn.