Jõulusoove häid kõikidele soovin...

Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata - aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse - kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis Sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista Sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud.

Ma arvan, et mulle lumi enam ei meeldi...

... sellepärast, et ma pean seda täna jälle rookima. Mõnusasti paar päeva polnud tarvis tema peale mitte mõeldagi. Aga nüüd!!!
Kallid sõbrab küsivad, et mika ma pole siia oma Riias käimisest kirjutanud. Väga lihtne vastata, mul pole lihtsalt hetkel aega. Aasta tahab kuidagi eriti kärmelt lõppeda ja paljud vabatahtlikult võetud asjatoimetused nõuavad oma aja veel lisaks. Ja puhata tahaks ikka ka. Ning kui puhkad, siis hakkab jälle sadama, nagu kiuste.
Samuti on mu auto talvepuhkusele läinud:-( Kuid täna, ma väga loodan, ärkab ta sellest uinakust. Sest neid praeliha kilosid ma küll koju muidu ei suuda vedada.
Kurvastab veidi see, et minu suurepärastest jõutreeningutest ei taheta hästi osaleda....
Täna lähen Markuse kooli, et noori innustada orienteerumisega tegelema. Loodan, et need 10 aastased mind ikka ellu jätavad.

3.-5.detsember- nädalalõpp lätis

Plaaniseime Kristinaga veeta üks tore nädalalõpp Riias. Ostsime-broneerisime endile interneti teel hotelli ja nii sai mindud.
Alustasime oma matka juba reedel ja suundusime Pärnu, kus ööbisime Krissi sõbranna Airi juures, Tammiste külas Markna talus. Väga tore paik. Soovitan kõigile seal peatuda. Äkki õnnestub endalgi kunagi sinna tagasi minna.
Ilm keeras vägagi tuisuseks. Ja hommikul läti poole sõites olid teeolud vägagi ekstreemsed. Aga nagu tavaliselt polnud lätimaal nii palju lund kui meie siin.
Laupäeva enne lõunal sai joostud Garupe kaardil. Kuna kaardil oli raba, siis sinna ma kuidagi ei tahtnud minna. Tähendab ma ei tahtnud jalgu märjaks teha. Kuid vaadates neid radu, siis sellest pääsu ei paistnud olevat. Ja lühikest rada ma ei tihanud ka nagu joosta. Nii sirgeldasin oma kaardi ühte ja teist varianti joonistades nii ära, et loobusin raja joonistamistest üldse. Et jooksen legendi järgi. Kuid ausalt öeldes ma legendi ka ei vaadanud ja nii jäid liblikad rajal tegemata ja kokkuvõttes sain DQ. Masendav.
Peale jooksu suundusime Riia poole. Leidsime oma hotelli päris nobedasti üles. Poisid olid nii elevil, sest hotell oli tõesti kena. peale hotellitubade ülevaatust suundusime Riia kesklinna, et vaadata jõulukuuske ja tutvuda lähemate kaubanduskeskustega. Raudteejaama lähedal on üks suur kaubanduskeskus, kus leidsime toreda söögikoha Gan bei
Kahjuks ei saanud me kõiki võimalike mugavusi seal kasutada, sest tõrksate poiste taltsutamine võttis oma jao ja nii ei viitsinud keegi hommikul sauna ega ka jõusaali minna. Kuid suurest hommikusöögist ei keeldunud keegi.

Meie hulgast on lahkunud Andres Käär.
Lauri Leppik kirjutas nii: Andres oli rogainiidee eestvedaja, esimeste TAOK rogainide rajameister ja rogainikaartide autor, hiljem Orioni rogainide initsiaator.
Andres oli võtmetegija 2005.a. Nõval peetud rogaini EMi korraldamisel. 2005 EM oli mitmes mõttes võtmesündmus, mis tõmbas tugevamalt käima Euroopa rogainielu ja tõi 24-tunni rogaini juurde mitmeid tänini rogaini tiitlivõistlustel osalejaid. 2005 EMi korraldamise eest sai Andres - seni ainsa eurooplasena - IRFilt Geoduck auhinna.
Andrese panust Eesti rogaini on raske alahinnata. Ta oleks võinud joonistada veel nii mõnegi rogaini- ja orienteerumiskaardi, kuid paraku läks teisiti.

Jõutreeningud

Tasuta jõutreeningusaal on avatud ja seda igapäev, loomulikult kui lund sajab. Kellel on soovi mahutreenunguid osaliselt asendada jõutreeningutega, siis palun. Karanteeritud seljalihaste ja ülajäsemete treening ja selle mõju on tunda juba järgmisel päeval. Super. Soovituslikud treeningu ajad on hommikul kella 7-st 8-ni ja õhtul 20-st 21-ni või kokkuleppel.

20.november- laupäevak

Kuna seekord päevakut ei toimunud, siis organiseerisime ise väikese treeningu. Mille nimetasime siis laupäevakuks. Vihma kallas ja kummikutega oli päris tore joosta, sest mind kiusav nohu ei lubanud mul jalgu märjaks teha.
Vesise ilma kiuste peaks hakkama järgmise hooajaks eesmärke seadma. Igasuguseid huvitavaid mõtteid on ning mida võtta või jätta on päris keeruline.
Poisid seavad samuti otsustamisel piiranguid. Oeh.
Samas on kuuldused liikvel, et noori orienteerujaid on metsas vähe liikumas, et nüüd peaks keskenduma laste kaasamisele päevakutele. Aga mida sina arvad?

7.november- Hagudi

Peaks mainima, et kui igapäev ikka ei jookse, siis võib jooksmise ülepea ära unustada. Minuga igatahes juhtus nii.
Merikese utsitamisel olin nõus sinna Hagudi võistlusele minema. Kuid laupäeva hommikul veeresid ette takistused. Milleks mina loomulikult valmis olin, sest vahetasin autol reedel suvekäimad talviste vastu välja. Nii sai võistlusele mineks siiski teoks.
Võistlus ise oli päris vahva. Kuid lumes siblimine polnud just meeldiv tegevus ja käed-jalad hakkasid külmetama. No ja neid vigu sai kohe hulgi tehtud. Mulle endale jäi küll selline mulje, et oleksin kui esimest päeva kaardiga metsas. See 5000 -ne kaart ajas mu pea ikka täiega sassi.
Teisel ringil oli juba tunne parem ja jooksutempo ka kiirem. Kuna tulemused saabusid siis, kui pesemas sai oldud ning siiani polegi teada kuidas meil läks.