18.august- Kooraste

Tavarada Koorastes, mis sellest küll arvata. Kindlasti üks järjekordne võsa ja risu. Sooritusega rahule ma ei jäänud, aga viimaseks ka ei jäänud.

16.august- Apuparra

Kõrvemaa oli orienteerujaid hulganisti metsa meelitanud. ja on ka põhjust, maastik ju hea ja veidi väljakutsuvalt risune. Rajameister oli planeerinud kavala raja. Mõned punktid olid lihtsalt liiga lihtsate kohtade peal, et neisse tuli ka lihtsalt ringiga minna. Kirudes seejuures ennast. Veel õnnestus mul risus tasakaal kaotada ja kukkusin nii õnnetult, et jalg sai viga. Siis kadus jooksutuju ka. Rada ei tahtnud kuidagi edeneda ja kõht hakkas ka tühjaks minema.

Mustikaid oli siis hea veidi süüa. Ilm oli ka soosivalt palav ja väsitas väga. Plaanisime pärast Aegviidus ujuda, kuid see jäi kahjuks ära, sest kiirustasime Rakverre punaseid sõstraid korjama. Tundub, et sellega läheb kaua, sest korjamist ootavad 3 põõsast. tegime väikese peatuse Jäneda kaupluses, kust õnnestus meil osta vaid jäätist, midagi muud sealt kahjuks meelepärast söödavat me ei leidnud. Marjade korjamiseks kulus meil rohkem aega, kui arvestasime. Samas sai ikkagi kõik marjad korjatud.

12.august- Lajavangu

Koprakarika 3.päev, algas varakult, sest sõit võistluspaika võttis tunnikese aega. Ebe tahtis küll meile pühapäevahommikusi pannkooke kpsetada, kuid jäi ärkamisega hiljaks, nii söime müslit ja võileibu. Kuna mul eelmisel päeval kuidagi hästi ei läinud, siis lootsin sellest päevast paremat tulemust. Mis üleoea ei õnnestunud. Kohe alguses jooksin hooga punktist üle, siis järgmisest ka. tagatipuks hakkasin vales suunas punktist välja jooksma ja enda paikapanemine võttis veidi aega. Paar punkti vahet sai puhtalt joostus, siis taas koperdus sooalal. Peale pikemat etappi kaotasin taas suunataju ja nii kogunes veaminuteid juurde. Kuid kokkuvõtteks platseerusin II kohal ja auhinnaks diplom ja vorstikotike. Mis loomulikult kadus poistel kiirelt kõhtu.

11.august- Lajavangu

Koprakarika teine päev. Ilmal polnud viga, jooksmiseks just soodne, kuid start oli ilmatuma maa taha viidud. Stardist sai hooga minma punutud, sest kaart näitas lagetat ja veidi võsast maastikku. Nii juhtuski, et korraga ei saanud ma midagi aru, kus on lage ja kus võsa. Lõpuks leidsin ennast kruusateel, mida kaardil polnudki. Järelikult olin kaardist välja jooksnud. Punkti kuhu oleksin jooksnud 2-3 minutit, kulutasin oma 13 minutit. Kena algus tõesti! Edasi kulgesid etapid puhtalt, kuni 6-da punktini, kus tegin 90 kraadise pöörde, loomulikult vales suunas. Siis sain uuesti järje peale. Kuni punktini, kus selgus, et ees on ootamas 2,5 kilomeetrine etapp nüridat jooksu mööda võsa ja teed.Viimased punktid said võetud vaevaliselt. Peale võistlust sõitsime Rõugese ja sealt Krabile, sugulastele külla. Kus saime nautida saunamõnusid ja lobiseda maast ja ilmast.

10. august- Lajavangu

Sõit Koprakarikale oli pikk ja vaevaline. Pikk seetõttu, et pidin teekonda alustama Läänemaalt ja tee tegi toredaid käänakuid. Nii sai läbitud mitu maakonda, sõidetud väga heal,heal, halval ja väga halval teel. Vaevaline oli sõit sellepärast, et ajaliselt oli sõit pikk, mis sundis tegema mõne peatuse. Kuid kohale jõudsime plaanitust veidi hiljem, kuid siiski õigeaegselt. Mihkel jooksis tänavu esimest korda tugirada. Oli teine väga elevil.Ja tal läkski metsas päris tublisti, hästi. Ise metsas vigu eriti ei teinud, mõned paikapaneku hetked siiki olid. Jooksukiirus ei olnud suurem asi. Kohe esimesse punkti minnes, tundsin, et jaksu nagu poleksi. Panin selle pika autosõidu arvele. Kohe alhuses pidin rühkima läbi nõgeste, prrr. Korra tekkis ka olukord, et oleksin ühe punkti vahele jätnud, kuigi selles punktis käisin. Hea oli, et kaasvõistlejatega vahel tuleb suhtlemist ette. Nii õigel hetkel kontrollisin legendi, et minulgi see punkt tarvis võtta. Nii sai tagasi joostud, õnneks polnud ma punktist kaugele jõudnud. Oo ja, metsas oli palju seeni. Minust nad kahjuks ka sinna jäid. loodetavasti mõni tubli orienteeruja ikka läks hiljem metsa ja need ära korjas.

2.august- Voose

No see on ikka maastik, mida kiita tasub. Rada oli huvitav, mõni pikem jooksuetapp ka. Kahjuks suutsin ühe punktiga ennast täitsa kurjaks ajada, et ajas jooksutuju võssa. Tulemusega ei saa mitte rahule jääda. Seepärast pean pausi ja kohe nädal ei lähe kaardiga metsa poolegi.

30.juuli- Harku

Üks ühele võistlus algas päikseliselt,meeleolugi oli hea ja optimistlik. Kuid mida võistlus edasi, seda koledamaks läks ilm,jooksmine vihmasajus polnud just meeldivam, eriti kui pead ootama, millal metsa üldse saab. Kuid võistlus lõppes jälle kenati, vihmata. Igatahes see võidu kihutamine eriti sümpaatne pole ja arvestades, et maastik ja kaart sageli omavahel klappida ei taha. Mis sest, et kõik arvavad, et Harku mets on risti ja põiki läbi joostud-kammitud. Ikka oskab rajameister leida kavalaid punktikohti, mis võistleja pea sassi ajavad. ja ega niipea siia tulla ka ei tahaks.