100 päeva hommikujookse

Sai kord veebruaris ühinetud suhtlusmeedias algusega, sest viimasel ajal oli sotsiaalmeedias levima hakanud igasugused katsumused.  Siis arvasid TTG noormehed Tauri ja Rasmus, et õige hetk on luua  oma challenge. Nimelt kutsusid nad kõiki üles käima hommikujooksudel ja nii 100 päeva järjest alates 26. veebruari hommikust kuni 5. juunini, mis tähistab nii kooliaasta lõppu kui ka suve algust. See aitaks lisaks tervise edendamisele muidugi kaasa ka talvel kadunud rannavormi taastamisele.
Et lisada veel väheke stiimulit, siis kes ei ürita, jäävad võlgu hoopis iseenda tervisele ja füüsisele.
Seega panin oma äratuskella 30 minutit varasemaks helisema ja tegin selle investeeringu endasse. Kui enne tõusin 6.30, siis nüüd kell 6 ja erilist vahet ei ole, sest kõik toimingud jõuab kenasti tehtud. Oluline on vaid õigeks ajaks tagasi jõuda, et hommikunepudru keeta, lapsed üles äratada ja nad kooli saata.  Nüüd on see saanud mõnusaks harjumuseks ja arvan, et sellega tasub jätkata. 
Tänu hommikujooksudele olen saanud hulga lisatreeningkilomeetreid.  Loomulikult on olnud hommikuid, kus jooksma minna pole tahtmist, kuid see tunne on kiirelt möödunud. Alguses ei olnud ka kindel, kas suudan seda teha, sest õhtuti sai ju niikuinii joostud. Siis nüüd võin väita, et hommikune jooksmine on enesetundele päris hea. 
Tänaseks on 77 % eesmärgist täidetud.

10.mai- Kehra

Xt spordi kevadrogain, kestvusega 5 tundi.
See rogain oli meile Sassi ja Matiga ammu treeningplaanis kirjas ja pidime osalema. Selles polnud kahtluski. Registreerimine jäi Mati ülesandeks. Ja ma ei tundnud mingit muret, et kas meie võistkond on kirjas, sest muretsemiseks pole ju põhjust. Aga kui kolmapäeval huvitusin, et kes ka jooksevad, siis oli minu hämming suurem kui maakera. Mida pole seda pole. Kuid Mati kenasti koos Marjega Spordilinna võistkonnaga kirjas. Mis toimub!? Kirjutasin siis Sassile, siis Heigole ja saime ikka võistkonna Lendorava stardijoonele.
Millest tekkis segadus. Täpseid kommentaare-selgitusi tahaks Etsi blogis küll lugeda. Mina saan asjast aru nüüd nii, et segaduse tekitaja ei saanud ise rogainil osaleda, aga Spordilinn ei saa ju võistlusest kuidagi eemale jääda. Nii läks varumees käiku, kes muidu rogaini võistkonda enam ei sobitunud, kuid klubikaaslane tuleb ju ikka vastu ja aitab. Kahetsusväärne on aga see, et teise võistkonna killustamine ja nende treeningplaanide nurjamine ja võimalik starti mitte pääsemine on täiesti ebasportlik käitumine. Minu arvamus on nüüd küll kardinaalselt muutunud, olen rohkem kui pettunud.
Oleme Lendorava vs Cursuga teinud head meeskonnatööd ja treeninguid. Kiidan Lahtmäe-Hiie tiimi, kes väärt nõuandeid ja ka treeninguid on korraldanud. Kuigi jah, iga võistkonnaliige peaks ja peab rohkem pingutama, et olla parem. Nüüd ainult  Sassiga joostes sai selgeks, et suudamegi rohkem.
Kevadrogain kujuneski sprindivõistluseks, sest lihtsalt uimerdamiseks polnud aega. Rajaplaan tuli teha 5 minutiga. Mõtlesime, et võtame suuna 30 peale, kuid vahetult enne starti mõtlesime ümber ja suundusime hoopis punkti 50. Suurem osa jooksiski punkti 30 poole, mõned üksikud ka põhja suunas. Ja see oligi hea, suurem mass oli juba läinud, kui meie samasse suunda jooksime. Peaks ütlema, et Sass tegi hea plaaneeringu. Plaan oli ikka suurem, kui jõudsime teha, kuid tulemus oli siiski hea. Üldarvestuses 7 koht, HD40 klassis parim sooritus ja HD klassis teine tulemus, kuid samaarvu punktidega, aeg neil 10 minutit parem. Samas kui meil oleks veel 10 minutit aega olnud, siis jõudnuks ühe punkti läbida küll. Aga mine tea, vihmasadu ja joogi lõppemine ei mõjunud 1,5 tundi enne lõppu kuigi hästi. Joogipunkt ei pakkunud vähem kui tund lõpuni enam mingit kosutust.
Õhtul sai tehtud väike jalutuskäik, rohkemaks polnud enam jõudu.
 Tulemused

8. mai- Linnamäe

Tallinna neljapäevak Linnamäel, nõgeseid ei olnud, kuid muda ja võsa anti lahkelt. Enne starti juhtus midagi, mis mu mõttetegevuse mõningal määral sassi ajas. Kaarti võttes sain veel ühest apsust kaardiga teada ja nii olingi täielikus segaduses. Kohe esimeste punktidega tegin mõttetu sikk-sakki, peale tammi punkti otsustasin hoopis tagasi joosta, kuigi pidanuks edasi jooksma. No võiks ju suuta rohkem keskenduda. Siis tegin lõike, mis viis mind läbi mudavee. Jalad sain jões uuesti puhtaks, kuid hiljem selgus, et jätsin seeläbi ühe punkti vahele. No ju ta sellel rohelisel taustal eriti silma ei torganud. Seal kus kaardil olid punktinumbrid nihkes, tegin ise ka punktidest ülejookse ja vahelejookse ja tagasijookse. Eriti tore oli kp 49, mis ei olnud seal kus ta pidanuks. Juhtumisi riivas silma tähis, mis oli ühe kuuse sees. No samasuguseid hämmingus otsijaid oli seal teisigi. Tore, kui neid päästa sain. Ka kp 50-ga oli vähe sekeldamist. Lõpus tegin veel ühe kaare punkti 56, kuid pole kindel kas vasakult minnes olnuks kiirem variant. Mahalugemisel selguski, et üks punkt on vahele jäänud. Kurb. Kuid lahke naisterahvast pakkus kommi, nägu oli tuttav, kuid nime ei tea. Samas sai aastaid tagasi temaga koos orienteerumisbussiga sõidetud, kui mu poisid veel nööriradadel siblisid.
Rajameistrile tänud vaeva eest ja pean meeles ka lahket-mõistvat parkimismeeskonda.

3.-4. mai- Pope

Sai siis käidud sassi ja Matiga öisel võistlustreeningul Lätimaal ja osaletud 12 tunnisel Pope Rogainil. Ilves-3 jäi seekord siis vahele. Mati oli tubli ja suutis joostakahel päeval. Samas ei olnud me Sassiga kindlad, kas Mati jõuab veel 12 tundi joosta.

Start metsa anti kell 20, sai muidugi hooga uhatud, sest plaani oli ju võimalikult palju punkte valges läbida. Tempo oli minu arvates suhteliselt ok, Matile see aga eriti ei meeldinud. Võtsime tempot veidi tagasi ja lasksime kaasvõistlejatel ees tööd teha. Meie ülesanne oli siis vaid olukorda enda kasuks korrigeerida. Pimeduse saabudes tempo loogiliselt langes ja tegime ühe suhteliselt lihtsa punktiga 20 minutit tiirutamist. Võistlusmoraal oli samuti langenud. Kui öösel kolme paiku sadama hakkas, siis ühtne liikumine kiskus kiiva. Luik-haug-vähk olukorda ei tekkinud, kuid palju sellest ka puudu ei olnud. Linnulauluga hakkas rohkem sadama ja kuna jooksutempo oli väga madal, siis pidin ise hakkama tempot tegema. No külmetada ma küll ei tahtnud. Mati punnis vastu, kuid Sassi abiga saime viimased 8 kilomeetrit läbitud ja veidi jäi aega ülegi.  Ma olin ka päris õnnelik, et võistlus hommikul kell 8 lõppes ja ei pidanud kella 12 pingutama.
Tulemused