Hommik saabus telefoni helinaga, Maris helistas ja küsis, et kas ma õue olen vaadanud. No mis nüüd siis toimub?! Lumeuputus?! Ja nii oligi. Pidime Pikassaaremägedesse jooksma minema :( Kui kardina akna eest tõmbasin nägin ilusat hallrästast õunapuu otsas õuna söömas. Kooberdasin siis õue ja just kooberdasin, sest väänasin oma jala eile õhtul välja. Lihtsalt tobe tabureti peal ronimine maksis kätte. Nii ei läinud metsa jooksma ka. Kuid toit linnukestele sai pandud. Minu linnnurestoran nii kena ei ole, kuid tiivulised saavad noka vahele ikka midagi.
Lumelükkamine läks ka vaevaliselt, kuid kõndida ikka sai. Vaatab mis homne päev toob...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar