9.veebruar - Radisson

“ Me oleme see, mida me järjepidevalt teeme, seega erilisus pole mitte juhus, vaid harjumus.” - Aristoteles Sai ennast taas trepijooksu sarjale kirja pandud, sest lihtsalt on põnev. Teha seda, mida teised hulluks peavad. Sa ei muuda iial oma elu, kuni sa ei muuda midagi, mida teed igapäevaselt. Läksin taas rutiini murdma ja ennast proovile panema. Kaks viimast päeva on olnud rasked, kuid ei suutnud murda minu võitlustahet. Ainult õppides me kasvame ja kui me ei õpi, siis me mandume. Soovides milleski meistriks saada, tuleb meil endid pidevalt arendada ning uusi oskuseid omandada. Samuti tuleb olemasolevaid järjepanu kasutuses hoida. Trepijooksu olen harrastanud juba paar aastat. Eks need kes käinud, teavad mis tunne see on. Naljakas on, et vahel midagi tehes me proovime korra või kaks, mõni julgem ehk viis korda ja kui me ei saavuta soovitud tulemust, siis me ütleme enda kohta, et me pole piisavalt andekad ning loobume üritamast. Läksin seekord jooksule ebapiisava ettevalmistusega. Tõusujookse pole jõudnud piisavalt teha, pikemateks jooksuringideks samuti aega nappinud. Nüüd tundub, et veebruar on muutumas tihedaks jooksukuuks. Sinu edu saladus, peitub sinu igapäevases rutiinis. Rutiin tuleb siis enda kasuks tööle panna. Valdo Jahilo artikkel

7.veebruar- Pudisoo-Juminda poolsaar

Pekist Priiks vol.1. Alguses olin väga kohusetundlik, enesega leppisin kokku, et jooksen 30 minutit ja siis 5 minutit kõnnin. Eks ta ole, kaks intervalli sain nii tehtud. Siis tekkis kaardilugemisse aps. Põrutasin õigest teeotsast mööda, Virve lähistel matkaraja alguses kasutasin sealseid mugavusi ja tegin söögipausi. Pidasin plaani, mis edasi, Majakivi juurde polnud mõtet siitkaudu enam minna. Tagasituleku teeotsa vaatasin ikka üle. Tapurla juures ootasin Heikit, kes Leesist jooksma hakkas. Tegin Tapurlal mõned jänesehaagid ja nii Margus ja Mati minust märkamatult möödusid. Heikiga jooksin Tammistu poole edasi. Kontrollisime jälgi. Nägime matkalisi. Tempo läks ka veidi kaootilisemaks, Heikil polnud naelkingi ühes. Palgivirnade juures Tapurlal läksid me teed uuesti lahku. Jooksin üksi edasi ja peaks ütlema, et erilist särtsu nagu polnud ka. Majakivi oli aus ja tegin paar pildiklõpsu ka. Viimased kilomeetrid olid ebahuvitavad, mõnda jahimeest vaid nägin. Lõpuosas said lumes jalad lõpuks märjaks, kuna kaotasin ka eesjooksjate jalajäljed, siis viimase kilomeetri juba matkasin ülirahulikus tempos. Muidu kõik superluks.

Aastalõpu mõlgutus

Viimasest kirjatükist on üpris palju vett merre voolanud. Ei tea isegi miks ma kirjutanud ei ole. Aeg lihtsalt jagunes ümber ja hakkasin tegelema ühe huvitava projektiga ja selle õnnestumise eesmärgil, on ka järgmine aasta osa minu ajast sinna suunatud. Peale suuri võistlusi lubasin endale veidi puhkust, et vasakut jalga mitte täitsa tuksi lasta minna. Treeninguid detsembris pole palju olnud, pigem uitamised-jalutamised. Paar pikemat matka ka. Pühade ajal on kombeks ikka veidi laiselda. Vahel on lausa tunne, et mida kauem magad, seda rohkem tahaks magada. Anthony Robbins on öelnud: Sa ei ole laisk, vaid Sul on impotentsed eesmärgid! Kas minul ka?! Leidsin siis viimased jõuvarud ja tahtejõu üles, et mitte talveunne jääda ja hommikujooksud said taas käivitatud. Alguses ikka venitasin ... Tulemuseks- hommikune jooksmine andis mõnusa toonuse ja reipa olemise ning jõuabki kohe rohkem päeva jooksul tehtud. Kõige olulisem ongi see, mida sa endast mõtled, mitte see, mida teised sinust mõtlevad. Aastale tagasi vaatates võib öelda, et aasta ei olnud mulle küll hea,samas küllaltki edukas, elamusi-kogemusi pakkuv. Tähtis on olla õnnelik just selle üle, milline sa oled.

25.oktoober- Kolga

Kaunis sügisene laupäev, ilm veidi külm, kuid õnneks vihma ei saja. Sai siis Kolgas Libahundi jälgi otsitud. Sellel etapil osalesime Sassiga kahekesi. Naissaarel olime koos Matiga, kuid ei hakka enam kommenteerima, sest sellest ei muutuks midagi. Ühesõnaga tänu Matile, et ta taas Marjega koos jooksis, saime hakkama küllalt hea tulemusega. Alguses oli siis nii, et Sass tegi plaani ja mina olin taas kõigega nõus. Viimasel ajal eriti pikemaid jooksutreeninguid pole olnud mahti teha, kuid karta nagu ka ei osanud. Ju saan hakkama. Starti jäin hiljaks, sest unustasin ähmiga kaardi autosse, nii pidin tagasi minema. Siis pidin veel otsima koha, kuhu võtmed saab jätta, et Mihkel saaks varem autosse, kui mina tagasi jõuan. Sass oli ka ähmi täis ja otsis mind juba ruuporiga taga, ega seal massis polnud võimalik enam kedagi leida. Nii alustasime võistlemist tühjalt platsilt. Lisaülesande korraldas Sass kenasti ära, siis võtsime suuna lõunasse ja läbisime punktid 43-24-36-35-44. Esimene lisaülesandega punkt 83 oli Viru raba vaatetorn, meie vastus oli lõpuks vale, aga miks? Seda ei tea veel. Mööda laudteed oli hea joosta, lihtsad punktid 59-38-26, mets ka mõnusasti joostav, väike vääratus kraavi ületamisel punkti 55, siin sain vasema jala märjaks, õnneks kuivas jalg täitsa kiirelt. Lisaülesanne punktis 82 oli ulme, sest õhupallidele oli täitsa raske nooltega pihta saada. Aga saime hakkama. Mets suurepärane, jookse mööda sihti punkti 66, sealt 45. Punkti 63 oli mets veidi risusem, enne punkti elektriliini all õnnestus astuda õhukesele jääle ja kukkusin põlvini auku, ai-ai. Punkti 54-46 jooksime rongis, Reigo Lehtla ja Margus Klementsovi võistkonna järel. Sealt läksid meie teed lahku, meie siblisime punkti 29. Jõe ületamine sujus hästi, kuid punkti 64 leidmisega tegime vähe suurema kaare. Punktid 37-81 probleeme ei tekitanud. Lisaülesande sooritus, seinaronimine oli täitsa vahva, eriti laskumine. Punktist lahkudes avastasin, et kompass on kadunud, jooks tagasi ja õnneks polnud keegi veel sellele peale astunud. Teejooks ja üle vee punkti 34. Siis otsustasime, et võtame ka 33-30, mida algselt ei plaaninud, sealt punkti 42. Arutelu, et kas jõuame 40 punkti ka võtta jäi väga lühikeseks ja nii sinna me ei läinud. Jätkasime plaani ja suundusime punkti 71, lisaülesanne taas minu pärusmaa. Mööda teed edasi punkti 53, sealt otse läbi metsa punkti 48, raiesmikul oli ikka kehva matkata. Mõtlesime küll, et jõuame ka punkti 51, kuid aja ja jõuvarusid reaalselt hinnates otsustasime hoopis suunduda punkti 21, seoses sellega tegime veidi suurema kaare ja trotsisime vastutuult. Nähtavus oli täitsa halb, sest päike oli vastu ja silm ei seletanud midagi, nii õnnestus joosta piirdetraati. Kaunis hiiemetsatukk punktis 52. Vastik tuul vastu ja parema koha otsimine, et ületada kraav. Punktis 92, tegime lisaülesandel veidikene koostööd. Üle küntud põllu oli suhteliselt rahuldav joosta, sest maa ei olnud pehme. Viimane tund hakkas sulama kui või. Jõudsime veel võtta punktid 22-23. Soh tehtud ja aega jäi veel ülegi. Võistluse teine osa toimus Kuusalu spordikeskuses, kus sai ujuda ja saunamõnusid nautida. Ujuda oli täitsa hea, vees selgus, et vasema jala hüppeliiges andis endast kahtlaselt märku. Sinikad veel endast märku ei andnud, kuid pühapäeval olid teised kenasti kohal.

4.oktoober- Soontaga

Osaletud sai siis TA OK rogainil Soontagal, Valgamaa metsade ja soode rüpes. Minule oli see nüüd siis juba 11 kord. Alguse sai kõik Võsul 2004, kui käisin seal pigem matkamas. Järgmisel aastal juba väheke jooksmas. Tundus täitsa mõnus ja põnev ning järgmistel aastatel sai ikka parema tulemuse nimel joostud. Seekord erilisi lootusi tulemuses ei olnud. Pigem vastupidavuse proovikivi, sest peale viimast rogaini pole pikki jooksutrenne eriti teinud. Kooliaasta algus on olnud vaimselt väga kurnav, niiet füüsiliseks pingutuseks pole väga suutelinegi. Alguses oli ilm jahe, minule tundus lausa külm. Kogu rajaplaani tegi Sass, tema oli ka enamus aega tempomeister. No ma sain ka vahel hiilata - rabas. Enne starti panin tuulejope selga ja kindad kätte. Kuid enne esimest punkti(29) toppisin selle juba kotti. Punkti liikus hulga rahvast. Edasi liikusime punkti 40. Edasi liikus enamus punkti 35, meie punkti 44. Otserünnak laabus kenasti, kohtasime seal ühte võistkonda. Muidu mets täitsa tühi. Suund punkti 35, kohtumine taas ühe võistkonnaga. Järgnesid punktid 22-54, punkti 20 minekul sai kaldutud valele lagedale. Olime alguses segaduses, kuid suutsime kiirelt segaduse hajutada. Punkt leitud.Püüdsime tabada sihti, kuid selleni me ei jõudnudki, teerada tule enne, mis meid ka päästis. Punktis 48 olid korraldajate mõnus seltskond. Punkti 57 otsustasime joosta mööda teed, kuigi lõikesse võinuks ka minna, kuid see 15 sekundit võitu ei olnud väga oluline. Sealt järgnes otseminek punkti 38, läbitud sai nõgeseväli, väike joogipeatus ja edasi punkti 53, mille tabasime täitsa tunde järgi. Teejooks punkti 33 ja 49. Teed ja sihti mööda punkti 30, siis mööda loha punkti 25. Hea ikka, kui keegi enne sind on metsas liikunud. Teisi võistkondasid me nägime suhteliselt vähe. Vaevaline oli raba ületamine, kuid punkt 31 sai võetud, pikk minek punkti 21, mööda teed suhteliselt hea joosta. Punkti 26 viis läbi metsa juba loha, edasi kerge minek punkti 52. Mööda teed jooks. Enne keeluala pidanuks nägema kraavi ja sihti, mis oli aga suhteliselt kehvasti nähavad. Korraga tunduski, et kuidagi kahtlane, kompass ja kaart ei tahtnud enam klappida. Nii suundusime teelt metsa ja leidsime kraavi, mida mööda sai ukerdatud. Oli märgata, et siit on keegi siiski liikunud. Jõudes kraavini, mis oli ka keeluala piiriks, saime taas rajale ning jooks punkti 34. Seal nägime ühte hundikoera, kes rahulikult punkti ümbruses liikus. Ei tea kelle ta oli ära kaotanud või vastupidi. Oja ületasime kolm korda, teisel korral sain jalad ka märjaks, puhas ebaõnn. Ilus samblane metsa ja punkt 42. Taas sai mööda sihti ja teed joosta punkti 46. Joogipunktis kohtasin klubikaaslast Joed, kes turgutavat halvaad pakkus ja ise valasin joogikotti ühe topsijagu vett. 2,5 tundi lõpuni. Edasi liigume punkti 27. Otsustame, et 43-e jätame ära, liigume punkti 47, sealt 50. Teine õgvendus jätame 59 vahele ja võtame suuna 39 peale. Sealt 28-55, aeg pressib peale. Tund veel jäänud, jõuame võtta veel 37-41. 36 ja 32 jäävad seekord plaanist välja. Võtmata jäi plaanist kokku 12 punkti. No jah, kui poleks olnud apsakat lagedaga ja aeglast raba ning veidi reipamalt joosta, siis võinuks ka plaani täitmine olla täiesti reaalne. Aga lätlaste vastu poleks me ikka saanud. Tulemuseks 102 punkti ja MN40 4 koht. Seekord kaotasime vaid ajaga.

4.september- Laulasmaa

Kell streigib. Häda selles, et kell ei taha uuema tarkvaraga sõbraks saada. Laulasmaa maastik on valdavalt kiire ja hästi joostav. Mõned tihedamad põõsastikud olid ka. Turnida sai kah ning liivas joosta. Raja läbimine tundus mööduvat kiiresti. Saingi peale Anut metsast välja. Arvo saabus ka koheselt ja nii suundusime Laulasma spaasse saunamõnusid nautima. Sai siis neljapäevakud vääriliselt lõpetatud. Koju jõudsin täitsa väsinuna.

24.august- Pala

Teatejooks. Saime seekord ikka naiskonna kokku. Esimest vahetust ei soovinud keegi vabatahtlikult joosta. Margit tahtis teist vahetust joosta, sest pelgas oma jalale liiga suurt koormust anda. Jäi siis nii, et jooksen viimast vahetust. Samas meenus, et Koitjärvel ebaõnnestus minu sooritus täielikult. Aga Margit ja Anne tegid puhta ja enesekindla jooksu, nii sain metsa täiesti pingevabalt, sest vahe teistega oli märkimisväärne. Samas ei saanud ennast ka unistama jätta. Eelviimase punktiga sai veidi koperdatud, kuid esikohta see enam ei ohustanud. Tubli töö, pole midagi öelda. Kahju ainult, et naiskondi kesiselt oli.