8.märts - Vecaki maastik oli hea

Pühapäeval rühmasin Lätis Vecaki kaardil. Maastik oli hea. Ilm lausa suurepärane, päike paistis.
Kahjuks mõned punktid olid tõesõna "koht metsas", millega sai minuteid pusitud. Mis omakorda viis jooksutuju ka. Kuid rada 9,650 kilomeetrit sai läbitud ja kindlasti ka rohkem.

7.märts - esimene o-päevak Tallinnas

Laupäeval toimus esimene o-päevak Tallinnas Järve kaardil. Jooksu stiiliks edasi-tagasi, kus alguses läbisid raja päripäeva ja hiljem vastupäeva. Vigu saab parandada, kui saab.
Lund oli oodatust rohkem, kuigi käin seal tihedalt jooksmas. Kuid loomulikult, ei ületa ma siki-sakiliselt raudteed ja ei rühma võsas.
Ootamatu oli ka minu raja ja rongi ristumine, kus rongile jäi eesõigus ja minule minuteid kaotust.
Kokkuvõtteks võib tulemusega rahule jääda, kuid 5 minutit võinuks kiiremini joosta.

Mõnus pühapäev Lätis...

Täna hommikul sai taas üpris vara Läti poole vuratud. Seekord võtsin Märteni ka ühes. Tavalisel marsuudil: Mustamäe- Õismäe-Laagri-Pärnu-Ikla ja sihtkoht Nagaini
Seltskonnaks veel Laevad ja Klemm.
Sõit sujus kenasti teeolud talve kohta suurepärased. Tegime mõned juba tavaliseks muutunud vahepeatused, mis Klemmi meelest on muutunud rutiinseks. Kuidi vahel võib tunduda, et kõik me oleme harjumuste ohvrid või lihtsalt mugavad. Kuid kindlasti annab see märku, et on ka teisi võimalusi jne.

Hommikust sõime Papisillal, mis minu arvates pole parem koht, kui Ikla Kantiini. Kassapidaja oli täna üpris morni näoga.

Naigaini kaart oli üllatavalt vahva. Reljeefne, kuid raiesmikud tegid kaardi vähe lihtsamaks. Mõned pikemad etapivahed, tegid teevaliku mitte keerulisemaks vaid füüsiliselt raskemaks.

Talvine Xdream Pannjärvel

Selgus, et olen unustanus sellest üritusest kirjutada, mis meil väga hästi korda läks.

Sellised me siis olime, kui rajale läksime. Külmakraade tublisti, lausa 16.

Esimene ja viimane joogipunkt.

Väike hingetõmbepaus.

Kuid ega kauaks seisma ei saanud jääda, sest riided tahtsid selga ära jäätuda, nii et ruttu edasi. Peale joogipunkti tuli pikk jooksuetapp, kus me nägime ka teisi klubiliikmeid.

Nädalavahetus Lätis

21. ja 22.veebruaril sai järjekordselt Lätis käidud.

Esimese päeva tulemused:
http://www.magnets.lv/rezultati/ziema_08-09/38_karta/results.htm#4.DIST

http://www.magnets.lv/rezultati/ziema_08-09/sime_result.php?karta=38

Pühapäeva hommik- hommikusöögi lauas. Margus kartis hirmsasti hepatiiti ja ohutuse mõttes kandis ilusaid valgeid kindaid, mis teda ennasti käsi laiutama pani.
Kuid peale kohvi joomist muutus tuju paremaks ning Urmas ja Margus leidsid ka aega veidi meelelahutusega tegeleda....

Kaardid tulevad ka.

Teise päeva tulemused:
http://www.magnets.lv/rezultati/ziema_08-09/39_karta/results.htm#4.DIST

http://www.magnets.lv/rezultati/ziema_08-09/sime_result.php?karta=39

Talv, Läti ja orienteerumine

Detsembri kuust, eelmisest aastast olen käinud koos Mercury klubi usinate orienteerujatega Lätis, Riia ümbruses orienteerumas.

Riina ja Urmas on juba mitu aastat seda teinud ja korduvalt kaasa kutsunud.

Ja lõpuks otsustasin minna.

Ja peaks mainima, et Riia ümbruse maastik on sarnane Jõulumäe maastikuga, aga mäed on kõrgemad ja reljeef toredam.

Niisiis, 20. detsembri varahommikul sai alustatud sõitu Riia poole. Jooks toimus Bolderaja kaardil, mis asub teiselpool Riiat, Bullupe jõe ääres. Riiast läbisõit võttis päris kaua aega, et startisin alles kell 13.23. Rada 8,22 km

Kiirustada polnud kuhugi ja jooksin rahulikult raja läbi. Liigagi rahulikult, sest jätsin eelviimase punkti vahele. Viga parandama ja siis oli kõik.

Päris vahva oli ja nii sai järgmisel nädalal tagasi mindud.

27.detsembril oli jooks Kalngale kaardil, suhteliselt lähedal EMV maastikule.

Rada 8, 76 km pikk. reljeefne, kuid palju radu ja sihte.

18.jaanuaris käisime jälle. Nüüd Vecaki kaardil, mis pidi olema samuti üks parimaid kaarte. Rada 7,86 km.

Kuna kaart on mõõtkavas 1:7500-le ja A3 lehel, siis kahjuks terve kaart skännerisse ei mahtunud. Kuid kaart jookseb kokku eelmise kaardiga.

31.jaanuaril käisime Carnikava-Garciems´i kaardil. Rada 8,28 km.

Selel päeval oli + kraadid ja lumi märg, ning jalad said juba päris alguses märjaks. Igatahes rist ja viletsus.

Kuid pole hullu.

Sellel nädalavahetusel lähen jälle ja kohe kaheks päevaks -puhkama.

Huvitav, et lätlastel on orienteerumine aastaringne harrastus. Mina ka püüan seda jõudu-mööda teha, ja kui meil oleks nii palju häid maastike, kus harjutada.

Lõuna-eesti pole ka kaugel, aga siiski meil ikka sood ja raba rohkem jne...

EMV Lühirajal Valgehobusemäel

Reede hakkas lund sadama. Mõtlesin, et kogu laupäeva hommiku pean lund rookima, et autoga välja saaksin sõita.
Kuid hommikul polnudki olukord nii hull. Vaid üle poole tunni tööd.
Alustsime koos Marisega sõitu Valgehobusemäele suusaorienteerumisele. Kuigi sellel aastal olen ainult kolm korda suusatada saanud ja läbitud kilomeetreid kordades vähem kui joostes.
Lühirada osutus tunduvalt pikemaks, kui arvasin. Mõtlesin, et sõidan rahulikult ja omas tempos.
Ja kui rajale sain, siis selgus, et suusk ei libise ja ei libisegi kohe üldse mitte. Kuigi määre temperatuurile vastas jne. Peale neljandat punkti lagunes suusakepp kaheks jupiks ja selle kooshoidmine oli tõsine tegu. Õnneks kohtasin rajal Andres Vesilindu, kellelt sain pabertaskurätiku ja nii suusakepi töökindlamaks. Üks taskurätik võib vahel vägagi tubliks abimeheks osutuda.
Rada polnud kuigi keeruline ja vägagi sõidetav.
Kahjuks andmete mahalugemisel selgus, et olen ühes punktis eksinud ja võtnud paralleelpunkti ja seega tulemust kirja ei saanud. Ja jälle peab kordama, et punktinumbrit tuleb ja tuleb kontrollida. No kaua võib.
Kaart tuleb siia siis, kui selle tagasi saab.