26.november- Varnukrogs

Minu esimene jooka Lätis sellel sügis-talvel. Sai ta teoks siis Riina ja Urmase eestvedamisel. Kuna Märten tahtsi ka joosta, siis olingi nõus. Kahjuks Märten lõpuks jooksma ei saanudki, sest kõhuviirus tuli vahele. Nii sai hoopis Markus metsas http://www.blogger.com/img/blank.gifsiblida. Kuna rajad Lätis on mõnusasti pikad, siis loomulikult sai kõige pikem rada võetus, mis nii 10 kilomeetri kanti. Markus jooksis 4, 4 kilomeetrist rada, sest lühemat me tal joosta ei lubanud. Kuna neil niikuinii üle tunni metsas läheb, siis jõuab ta oma raja rahulikult läbi joostud- jalutatud.
Minu rajal siis 24 punkti.
Rada oli hea, tõuse küllaga, metsaalune samblane ja lumevaba. Rahvast metsas oli küllaga, kuid jooksmist ei eksitanud keegi. Sai rahulikult omas tempos joosta. Startisin esimesena, siis Riina ja lõpuks Urmas. Kuna ma ei teadnud, kui kaua ta minut hiljem tuleb, nii püüdsin ikka tempo üleval hoida. Kuigi tõusud siiki kõndisin ja mõned suunajooksu vead tulid ka. 20-das punktis tundsin, et nüüd võiks rada lõppeda, kuid 4 punkti oli veel lõpuni. Siiski suutsin ikka enne Urmast lõpetada. Jäin talle 1 minutiga alla. Baiba Ozulale kaotasin ikka 5 minutit.
Rohkem trenni!
Tulemused

Kakerdaja raba

Täna oli tore päev, sest päike pasitis ja ilm oli kena. Planeeritud oli matk Kakerdaja rabasse. Kuhu tahtsime juba eelmisel talvel minna, kuid rohke lume tõttu jäi see ära. Polnud lihtsalt teed mida mööda raba lähedusse saaks. Seekord kund ei olnud. Väike ehmatus oli küll, kui juba Kõrvemaale hakkasin lähenema, et metsaalune valge. Ilmad on olnud soojad ja mul veel rehvid vahetamata. Peaks sedas siiski kiiremas korras tegema.

Matkajuhiks oli Margus. Väga tubli, et ta viitsis kanakarjaga rabakana otsima minna. Markus oli ka ühes, tema mässas pidevalt ringi. Jätkus teda ka kõikjale: metsa alla, laugaste jääkirmet lõhkuma, laudteel liuglema, suuremaid kiusama, küsimustega tüütama, saiakesi sööma, oksi korjama jne. Õnneks kuskile sisse keegi ei kukkunud. Liina tegi pilte, äkki õnnestub siiagi mõni torgata. Eks näis.
Päev läks korda, kokku matkasime veidi rohkem kui 14 kilomeetrit, teadjad inimesed nii ütlesid. Kokku sai üle 4 tunni jalgadele valu antud. Matk oli meeldivalt vahelduv, sest sai mööda laudteed ja metsateed käidud ja rabas sokailude vahel põlvetõstet tehtud. Ja joosta polnud tarviski.
Suured tänud mõnusale matkaseltskonnale, igatahes.

Pilti tegi Liina Jõgisu

Aeg lendab linnutiivul

Nädal on olnud suhteliselt toimekas ja kiire. Olen mitmeid päevi mässanud kaartide ja radade planeerimisega ja nüüd sai ta siis valmis. Tähistasin täna punktikohad ära ja homme toimub Nõmme metsas väike jooksulaupäevak. Poisid on lihtsalt sundseisus, et peavad jooksma. Kuidagi pean ju teada saama, et kas rada ülepea sobib või mitte jne.

13.november- Audru

Kalender näitab küll isadepäeva. Meil aga selline lugu, et pole aastaid põhjust seda päeva kuidagi pidulikumalt tähistada. Miks? Vastust teab vaid tuul. Poisid on küll püüdnud endast parima anda, kuid keda see huvitab? Mind huvitab, loomulikult.

Nii oligi hea põhjus sõita koos poistega hoopis Pärnumaale hooaja lõpetamisele. Võisluspaik Audru kooli ümbrus. Väike üllatus oli ikka ka. Sai joosta mitut erinevat varianti. Valisin siis valge lehe, et mitte lisaaega juurde saada. Alguses jooksin stardist suurte lootustega minema, teadsin täpselt kus punkt asub, kuid kahjuks ma ei näinud punkti. Oli teine samba taga peidus, see selgus aga hiljem. Nii kimasin sealt mööda ja teise maja ja kohe ka kolmanda maja ümbrust kammima. Punkti pole.No lõpuks oli ta ikka seal, kus esmalt arvasin. Veel sai paari punktiga jamatud. Seda asimuudiga jooksmist peab ikka tõsisemalt harjutama.
Peale võistlust sai saunas käidud ja Kiviaidas pakuti head sööki. Väikene jõulutunne puges vaikselt juba põue.