31.august- Iru

Iru polnudki igavene idu. Maastik täitsa normaalne. Kuigi jah,kohati nõges ikka võimsalt kõrge ja hein rinnuni või lausa lõuani.
1-31, suund oli õige aga siht oli vale, jõudsin punkti 32. Tagasikäik ja punkti 31.
2-33, suund läks valeks, kuid siht oli õige, nii tegin tutvuse turbakraavidega ja imetlesin laudteed ning punkti võtsin ka ära. Koju ei viinud.
3-38, tabasin hästi teeotsa, mis viis mind rabast välja. Ootasin kollases lagedat leida, kuid leidsin eest kõrge heina ja joostavus oli küllalt halb. Hein lausa kleepis ennast jalgade külge.
4-39, majade vahelt punkti.
5-41, tore punkt peaaegu tee peal.
6-35, otsustasin joosta mööda teed ja käänakust otse laudtee suunas. Jõudsin teele 10 meetrit punktist eemal, polnudki nii väga suur viga.
7-46, mõtlesin kas minna otse või mööda teed ringi. Läksin ringi. Laudteel olekisid ratturid mind pikali sõitnud, kui nad enne hädakisa poleks teinud. Väheke enne punkti hakkasin endas kahtlema ja seisin seal kui tummahammas, legendi lugemisega oli suhteliselt jamasti. Numbrid kui kärbsemust.
8-44, see oli kaval minek. Esmalt jooksin aia nurka, kuid seal ei kontrollinud suunda ja jõudsin mõne meetri ikka vales suunas kimada. Õnneks taipasin kiirelt, et jõgi kuidagi valel pool.
9-48, rühkisin mööda teerada edasi, sain kuiva jalaga ka kraavist üle ja jälle hein-nõges kõrgem-pikem kui mina. Jube. Jõudsin majani ja sealt juba mööda teed punkti, väikese heinamaa lõike siiski tegin.
10-49, kas minna otse või ringi. Seekord läksin otse ja jäin mõneks hetkeks rohelisse kinni, kuid pääsesin kiirelt. See auk oli paras pähkel. Kõrges rohus polnud seda eriti märgata.
11-51, kõrvalekalle polnud kuigi suur.
12-53, siin tuli ainult joosta.
13-54, aga selle punktiga tegin teevaliku vea. Kuidas nii saab olla, kuid saab.
14-56, jooks ööda asfaldi ja kruusateed võpsikusse. Punkt võtta ja mööda teed võpsikust välja.
15-58, aina jookse mööda teed ja sain uurida kuidas inimesed tagahoovi korras hoiavad või ei hoia.
16-47, vaatasin veel tagahoovi ja siin polnud mingit teist võimalust, kui mööda teed joosta. Veidi pidi üle oja turnima ja rohelises võssis rassima, kuid punkt oli iseenesest kenas kohas.
17-50, mööda teed. Üks meesterahvas mõtles, et teeb turbot. Kimas mööda ja oleks punktist peaaegu mööda tormanud.
Lõpp hea, kõik hea.
Jõime Kristina juures veel tassikese teed ja siis suundusime lillekesi ostma, sest kohe-kohe on 1. september.
Mihkel läheb esimesse klassi.