Ega ma eriti poleks läinud sprintima, kuid Maris ja Merike nii väga kutsusid, et ma pidin kohe minema. Loomulikult oleksin oma aega saanud sisustada ka õppekavade kirjutamisega. Hoidiste tegemist oleksin ma kohe kindlasti eelistanud, kui õppekavasid kribida aga, kuna ma eile oma kätt kuuma auruga veidi põletasin ja siis pidin õunakompoti vaaritamise päevakorrast maha tõmbama.
Läksin jooksma. No küll oli külm ja kõle seal õues. Jooksukindad jäid maha!!! Aga peale esimest jooksu oli päris soe olla. Paar ebaõnnestumist oli ka, kuid hullem oli see, et kukkusin oma haige käe peale ja tõmbasin villi katki ja loomulikult oli kaart ka katki. Järgmise punkti leidmisega läks jupike aega. Kuid hea oli see, et kaks punkti oli vaid lõpuni joosta ja kenasti ümber augu, mis kaardis oli. Tagatipuks olin oma si-pulga maha pillanud, oi kobakäppa!!
Tore, et Lauri mulle kirjutas ja sellest teada andis. Nüüd pean pühapäeval jooksma minema, et kaotatud tagasi saada.
Lõpetuseks saavutasime Merikesega naistevõistkondade seas parema aja ja saime väikese meene mälestuseks nagu juhendis lubatud. Kommi ja küpsikuid võis ka süüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar