Ilm oli vapustavalt ilus ja soe. Mõnus oli kohe joosta. Ainuke häda, et jalad said märjaks ja vesi oli üpris külm. Õnneks ei olnud vees viibitud aeg kuigi pikk, nii jäin terveks ja nohu-köha ei saanud. Jooksin täitsa rahulikult ja raja lõpus tegin täitsa rahulikult viga. Ilmselge "esimest korda metsas" olukord.
Poisid olid ka oma radu läbimas. Kes pingutas, kes nautis loodust, kes lootis kompassi võita.
Kurnatud keha ja vaimu läksime turgutama Põlva. Ebaõnn tabas meid bistroo ukse taga, sest see oli reserveeritud. Jälle!! Kuidagi satub vahel nii, et kui meil on sinna asja on koht hõivatud. Nii suundusime söögikohta "Aal". Söök on seal hea, kui miinuseks on pikk ooteaeg. Kuid kes kannatab see kaua elab. No ma peaksin nüüd päris jupikene kauem elama. Poisid jõudsid veel järve ümbrust uudistada ja teisi toredaid orienteerujaid tüüdata ja varsti võivad nad oma õlledest niimoodi ilma jääda :) ja mulle õlu külmkappi alles jääda.
Paar päeva enne võitlust selgus, et mul on probleem ööbimisega Põlvas. Lootsin saada majutust Metsa tänavale, mis langes ära, sest Põlva oli sportlastest üle rahvastatud. Siis lootsin oma sugulase peale, et äkki õnnestub. Kuid juhtus olema mitu sünnipäeva korraga, nii et see variant langes ka ära. Juba mõtlesin telkimise peale, aga seda nagu ka ei taha jne. Abi tuli siiski ja kokkuvõtteks sain väga toreda kodumajutuse Krootusel. Perenaine Silja ja peremees Margus olid väga meeldivad ja samas tagasihoidlikud, kuid suured tänud neile. Samuti Kristinale, kes majutust vahendas ja soovitas või õigemini selle välja võlus.
Pererahval on meid rõõm ka järgmisel korral näha. Ja kindlasti ei ole meil selle vastu midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar