Ilm polnud just kõige rõõmustavam. Saigi juba mõeldud, et sellel aastal EMV-tel ilmaga kohe mitte ei vea. Enesetunne polnud hommikul samuti kiita. Pea valutas ja kurgus kraapis, füsioloogia paigast täitsa ära. Tea, kas haigus tahab tulla, see oleks küll paha. Enne ärasõitu põikasin Selveri apteegist läbi, ostsin peavalurohtu ja hematogeeni. Kohale jõudes manustasin ühe tableti ja sõin mitu hematogeeni. Palju parem hakkas.
Rajale ma kuigi suurte ootustega ei läinud. Jana ja Triinu vastu ma ei saa. Tehnilises mõttes jään neile alla, Marje ja Anneli on samuti edukad ja mind mitmeid kordi võitnud. Pikk rada nõuab head vastupidavust ja mingi hetk võib tekkida tunne, et enam ei jaksa.
Nüüd päevi hiljem analüüsides oma jooksu ja vaadates Marta Olveti pilte, selgus tõsilugu, et olin stardis üpris uimane. Kõik olid juba punuma pistnud, kui mina ennast kaardil paika panin.
1-59, Janat nägin viimati peale esimest punkti. Anneli ja Marjega sai ühiselt tempot teha kuni 2-51-sse. Napsasin enne neid punkti.
3-52 saime Marjega jälle kokku. Mina jooksin teele, joogipunktis sai võetud väike lonks ja mööda teed edasi, kedagi pole ees jooksmas näha. Selja taha igaksjuhuks ei vaadanud.
4-57,otsusatsin punkti minna mööda teed ja raiesmiku piirist vasakule metsa.
5-83, see oli pähkel. Esiteks kaldusin üle soo minekuga ära ja enam ei suutnud ennast nende lohkude vahel paika panna. Nii jooksin teeni välja ja siis tajusin 5 meetri joone üldistamist. Siis juhtusin Anneliga taas kokku. Nii mõnigi veel kobas pimeduses ja kamba peale saime punkti kätte.
6-38, võtsin suuna loodesse tee ja elektriliini poole. Mööda teed joostes näen, et Triin tuleb samuti teele ja on oma 75-100 meetrit eespool. Kuna Triin on küllalt täpne, siis teejooksus olen mina kiirem. Võtan jõudaslt järele. Rabas jooksen Triinust mööda, kuid punkti lähenen veidi kõrgemalt ja nii saab Triin punkti enne kätte.
7-40, minekus tekib seisak, sest minu kaardi tõlgendus veab veidi viltu. Kohtan Marjet, ta oli teel kuuendasse. Tea kus ta siis käis? Saan kokku tüdrukute pundiga, kes samuti suunduvad sina kuhu mina.
8-48, suht kerge punkt, sest minek on otse.
9-43, minek kulgeb mööda reljeefi, kuid võsa oli nii palju, et pöörasin teele ja seda oleksin pidanud kohe tegema. Punkt oli ka joogipunktiks.
10-87, suhteliselt lihtne minek.
11-58, see lohkude räga ajas pea sassi, lisaks sellele libastusin kallakul ühel puurondil ja kukkusin. Ja seda nii, et kompass kaarti toreda augu tegi. Vedas, et olin punktile nii lähedal.
12-75, sinna minek oli müstika, sest kaarti sellest kohast mul enam polnud, ainult valge laik ja seda vägagi reljeefses piirkonnas. Õnneks Rein Kriks suundus samas suunas ja nii sain tema abiga oma punkti kätte.
13-84, jooksen ja jooksen ja tundub, et punkt ei taha kuidagi tulla. Sooke kuhu jõudsin polnud kaardil mitte hästi näha. Aja või luubiga taga. Ning võssis pole päikesepaistet ka kuskilt võtta. Leian oma soo ja selle kaudu ka oma lohu. Kõik ok.
14-82, suund oli õige kuid, et jäi üks võõras punkt mis tekitas segadust. Minu oma veidi edasi teisel pool joont.
15-53, tegin otsuse joosta teeni ja sealt mööda teed nii palju kui saab. Ja see oligi õige. Jooksin punktist välja ja tuldud teed tagasi. Näen, et Marje käänab ka punkti poole. Ju on temagi kuskil eksinud.
16-78, ma küll ei näe muud varianti kui suruda mööda teed nii palju kui saab. Joogipunktist jooksen uhkelt mööda. Näen mööda teed joostes oma 3-52 punkti piirkonnas Pukkoneni, seisab ja uurib nõutult kaarti. Ju on miskit mäda, sest tavaliselt sellised mehed kaarti nii süvenenult ei uuriks. Hüüan eemalt, et mis lahti, tema ei saavat aru, et mis tee see on? Näitan kus ta on ja jooksen edasi. Veel kohtan klubikaaslast Merikest, kes samuti seisab ja uurib kaarti, saan tallegi näidata kus ma olen ja nii lähevad me teed ristmikul lahku. See auk joonel, kus punkt oli ma kaardil küll ei näinud, aga legendis oli ta olemas.
17-64, jooksen mööda kollast siilu kuni kraavini, suundun läände ja rassin veidi rohelises, selle asema, et mööda teed joosta. Täitsa rumal. Aga punkt on seal kus vaja.
18-70, see on ainuke ämber mille ma tegin, kuna kaart sai kukkumisel kahjustatud, siis ei näinud ma teejooksu varianti, mis viis stardist läbi. Sest seda kohta mul kaardil lihtsalt enam ei olnud, selle asemel haigutas valge laik. Mina ronisin sohu, kus nikastasin vasakut jalga ja ehitasin-tugevdasin purret,et üle kraavi saada. Siis jahmedasin kõrges rohus. Siis ma kirusin ennast, et nüüd rikkusin kogu jooksu ära jne. Oma 6 minutit tuli julgelt viga.
19-100, oo lõpeks see juba. Konkurente polnud näha ei ees ei taga. Lõpetades ei teadnud ma mitmes olen. Aga kui ma auto juures juba olin ja nägin, et Marje alles tuleb, siis läks tuju veidi paremaks. Ükskordki ma tast kiirem.
Ülla-ülla, olingi kolmas. teoreetiliselt kui ma poleks seda tobedat viga teinud, oleksin ma Triinu veel kätte saanud. Teejooksus kindlasti. Aga see on vaid oletus. Järgmisel aastal siis uuesti.
Võiks öelda, et pika raja jooksuga võin rahule jääda. Sprindis Marjele kaotasin 30 sekundiga , kuid nüüd võitsin teda kohe mitme-mitme minutiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar