Tänavune Ilves 3 toimus Selgisel ja meile siis 5 kord osaleda. Mihkel jookseb sellel aastal M10 klassi. Muidu oleks ta M8 klassis juba veteran, osalenud 4 aastat järjest antud klassis. Markus ja Märten samuti kolisid uude klassi ja konkurents on tihe. Markus võtab jooksmist rahulikult ja väga nobe ta pole, kuid Märten seevastu omab kiirust, kuid kaardi lugemine ei jõua alati jalgadele järele. Nii juhtub minugagi metsas, paraku.
1.päev.
Startisime suhteliselt varakult. Poistele sai juba nädala alguses e-kooli teated saadetud, et reedel kooli ei jõua.
Magada hommikul polnudki eriti kaua mahti. Tuli ju pakkida ja olulised toimetused teha, enne minekut.
Sõitsin seekord mööda Piibe maandteed, veidi rohkem vingerdamist oli, kuid hea rahulik sõita.
Võistluskeskus asus liiva- (või oli see hoopis) -kruusa karjääris. Poisid üritasid loomulikult neid hiiglaslikke liivamägesid vallutada, nende otsa ronimiseha. See tegevus õnneks suhteliselt kiiresti lõppes.
Minu rada oli esimesel päeval 4,6 km ja 13 kontrollpunkti. Aga millegipärasti võttis raja läbimine liigagi kaua aega.
1-31,otsustasin joosta mööda teed ringi, sest vee hulk mis teelt paistis ei meelitanud eriti otse minekule.
2-32, üks raiesmikul kakerdamine see oli.
3-52, jooksin raiesmiku serva pidi teeni, sealt mööda sihti, kus jalad said ikkagi märjaks, kuigi püüdsin väga ettevaatlik olla.
4-37, lihtne otse minek, kuigi kaldusin veidi paremale.
5-38, selle punktiga jooksin veidi üle, sest kasutasin teejooksu ja ju jäi mul miski märkamata.
6-39, väike rabistamine tihnikus.
7-40, kasutasin taas teejooksu.
8-43, puhas teejooks.
9-46, vot see oli pähkel. Kartsin kohe seda minekt. Pikk etapp ja konkreetseid pidepunkte ma eriti ei näinud. Millised need saaksitki olla võsases soos. Nii juhtuski, et kaldusin liialt paremale ja jõudsin hoopis teise künka otsa. No ma sain aru küll, et miski nagu ei klapi, kuid kas sa siis tahad seda uskuda, et sa veidi puusse oled pannud. Ja kui see tõdemus saabus, selgus, et tarvis kõvasti edasi ehk tagasi joosta.
10-53, sinna minek polnud nii keeruline, kuid mul õnnestus see selleks muuta. Lihtsalt läbides rohelise kadalipi ja puudel turnimise, kaldusin valale ninale ja nii ma sohu jõudsingi. Ekslemiseks kulus mõned minutid.
11-48, otse üle soo ja tõusust üles.
12-49, üles ja alla, üles ja ninale.
13-100, ikka üles ja läbida tuli taksitusriba raiesmikul.
Lõpp on ikka raske ja eriti, kui pead üles mäge jooksma.
Märten tegi selle päeval tubli jooksu ja Mihkel ka. Tema seekord saadeti metsa tugiisikuga. Nöörirada polnud.
Markus matkas täiel rinnal ja polnud ise saavutusega eriti rahul. Kuid kogemused õpetavad ja küll ta veel jõuab.
2.päev.
Ilm oli kena, võistluseks igati valmis. Mitte just väga optimistlik, sest eelmise päeva kaotus Janale oli mäe kõrgune. Ja mida ma siis ülepea ootasin. Jana on hea jooksja ja soomlanna ka. Anneliga on saanud ka hulga tiritud, kuid kahjuks ta seekord starti ei jõudnud. Ühesõnaga püüdsin joosta rahulikult, mis küll õnnestus, aga vead hiilisid ikka ligi. No see 15 000-ne kaart ei istu mulle mitte. Kribu-krabu jne.
Start oli teisel päeval võistluskeskusele päris lähedal. Poisite start oli veidi kaugemal.
1-31, karjääri servalt otse alla sohu, üle kraavi ja väikese ringiga punkti.
2-62, surumine otse lohku.
3-61, veidi soos müttamist ja teele, jooksin mööda teed kuni rajakeseni, sealt otse punkti.
4-43, külastasin joogipunkti, sealt otsustasin raiesmiku servast alanud orvandist joosta sooni ja selle servast üles lohku.
5-44, no see üle raiesmiku jooks pole hust minu lemmik, kui sain sellega eduliselt hakkama, siis siblimist mööda teekest ja punkt paistiski juba kätte.
6-45, selle pika etapiga otsustasin võimalikult palju joosta mööda teed. Mis teatud maani oli ok. Aga siis, kui raiesmiku nurgast sai suund punkti võetud, hakkas kõik kuidagi kiiva kiskuma. Ega ometi jälle, mõtlesin. Ja nii oligi, sattusin punkti 79, mis kuidagi ei tahtnud minu rajaga sobida. No mul kulusi ikka ilmatuma aeg, et aru saada, kus, mis ja miks? Aga õnnestus.
7-46, siin polnud muud valikut, kui tuli soos rassida ja okstel turnida. Punktis väljudes sai suund joogipunkti võetud. Jess.
8-47, lähenesin punktile vasakult mööda metsarada.
9-48, ei rikinud enam otse minna, kasutasin teejooksu. Sai veidi pikem tee, kuid kindlam. Vaatasin veel, et pean sama teed veel tagasi jooksma. Enne punkti minekut näen janat, järelikult väga puusse pole ma veel pannud. Vanemad mehed otsisid punkti 90, mis hiljem selgus asus ikka hoopis teises kohas.
10-49, jooks mööda teed tagasi, kukepea.
11-50, ees laiutas maha võetud võsa, ukerada seal kuidas saad. Tanel Kannel, kes mulle punktis 48 tagasi joostes tee peal vastu tuli, tuiskas minust selles risus mööda. Suudaks ma ka nii kiiresti joosta :( Kui risu sai mööda, siis sai soos müdistada ja võpsikus ragistada. Selle sadula leidmine oli mõttemeister, sest kaardilt neid sookesi küll polnud märgata, mis metsas ette tulid.
12-57, tundus kuidagi tuttav paik.
13-100, lõpuks sai see läbi.
Jube aeg, vigade maksimum aeg sai ka kasutatud.
Peale võistlust on paras aeg kultuuriprogrammiks. Külastasime Alatskivi ja Kallastet. Kui ma õppisin Tallinnas ülikoolis, sai tihti sõidetud Rakverest Tallinna bussiga, mis tuli Kallastelt. Mõtlesin, et milline see linn võiks küll väja näha? Aga ega ta suurt välja ei näinudki, selline väike ta oli ja rohkem nagu küla, mitte linn. Üks pood ikka oli seal. Tänavadki ei väärind eriti tänava nime, sõitsin õigetest tänavatest aina mööda, kuna ma ei uskunud, et see loomarada võiks tänav olla. Aga liivakivipaljand oli vägev ja vaatamist väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar