Eile tuli küll masendus peale, kui terve hommiku pooliku vihma sadas. Samuti hakkab lähenev sess kuklasse hingama.
Oh, ma ei tea kuidas ma selle sessi veel üle elan. Võib täheldada, et magusaisu on taandumas, kuid eile ostsin ikka kohe suure śokolaadi, pool on veel alles. Aga mitte enam kauaks.
Ahjaa, läheneb ka Jukola. Autos hetkel kaks vaba kohta. Minek reede õhtul ja pühapäeva hommikul tagasi.
Päev kujunes vägagi toimekaks. Vargamäel oli väga kena ilm, kuid tuuline. Tutvutud sai Seidla tuuliku hingeeluga ja vaadatud üle Vaegamäe elamine ja olmetingimused. Samuti kogu varandus, mida tollal kasutati ikka töö tegemiseks. See on küll ime, et nad ikka kõike jaksasid. Nagu "Libahundi" etenduselt kõrvu jäi "rõõmus meel ja naer on meie eest lukku pandud ". Ju ta siis nii oligi.
Vargamäelt tagasi Tallinna jõudes sai veidi keha kinnitatud, kui sõit läks tuldud teed tagasi Koeru. Nimelt toimus seal sprindikarika järjekordne etapp. Täna olnuks päevak Raudalus, kuid see maastik nii või teisiti risti-põiki läbi joostud ja pole kahju sellest loobuda.
Koerus oli radasid 2: meestel 3,1 km 14 KP ja naistel 1,8 km 9 KP. Peale võistlust sai päevaku raames veel joosta, kes aga soovis.
Enda raja läbimisega võib rahule jääda. Kuigi mõned hämmingut tekitavad momendid olid. Lihtsalt kaardilt oli kadunud üks maja, mis muidu oli olemas. Veeberi trikk ilmselt, ning ühes kohas oli puu maha võetud, kus punkt pidi olema. Nüüd siis punkt kännu kõrval. Maastik oli suhteliselt lihtne, mõned lõksud siiki olid etapil 39-40, kus mina kasutasin paremalt poolt aeda minekut, kui Maris ja Aivar läksid vasakult poolt ja kaotasid mulle 25-30 sekundit.
Kasutasin võimalust ja jooksin hiljem meeste rada ka, nii nagu Järva-Jaani sprindil sai tehtud. Aegu võrreldes olid ühised etapid kõik aeglasemad, kui esimesel jooksul. Lõpus olin täitsa väsinud. Mõtlesin küll, et eriliselt ei pinguta või nii, kuid võistlusmoment tuli ikka sisse. Samas oli meeste rada huvitavam ja nuputamist rohkem.
Kokkuvõttes sai sama pikk rada läbitud, kui oleks päevakul jooksnud.
Külastasime ka põgusalt Kilplala teemaparki. Olin seal varem käinud, kuid tore oli ikkagi. Kui ainult neid sääski vähem oleks.
Nii sai päris tihe sõidupäev. Neljapäeval külastan Viikingite küla. Huvitav millised üllatused seal veel ootavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar