19.mai- Ihasalu

Täna mõistsin, et ükski heategu jää karistamata. Kuigi täna oli selline hea kihutamise mets, suutsin mina ühe punktiga vägagi viga teha. Kohe nii, et jooksin ajaviiteks kaardist väljagi. Ise olin ka hämmingus, et miks miski ei klapi jne. No ma pidanuks rohkem kindlamatele märkidele toetuma ja mitte liiga vasikavaimustusega jooksma. Tundub et eilne vere loovutus, siiski füüsilisele pingutusele väheks kehva mõju avaldas.
Aga siiski, Märteniga olid meil mõned etapid samad, 37-53 olin temast 5 sekundit nobedam ja 59-F 4 sekundit kiirem. Samas 51-59 oli Märten minust 12 sekundit edukam.
Kuid mets oli hea, kuiv, no mõned kohad olid sopased, aga enne lõppu ju ikka võib seda endale lubada.
Homme tuleb raske päev. Pean varakult Märteni Tartu bussi peale trantsportima, et ta saaks oma sünnipäeva liikuvas bussis tähistada. Balti MV osalemine on talle tore sünnipäevakink ja lisab mõningast lisaväärtust. Kooki sööme siis temata, kuid kes soovib võib mind siiski õnnitleda.

Aasta oli siis 2006.
Uskumatult kiiresti on aeg läinud. Alles ta oli väikene poiss, kes mööda nööri metsas siblis, aga nüüd pikk kui antenn.