Peaks mainima, et kui igapäev ikka ei jookse, siis võib jooksmise ülepea ära unustada. Minuga igatahes juhtus nii.
Merikese utsitamisel olin nõus sinna Hagudi võistlusele minema. Kuid laupäeva hommikul veeresid ette takistused. Milleks mina loomulikult valmis olin, sest vahetasin autol reedel suvekäimad talviste vastu välja. Nii sai võistlusele mineks siiski teoks.
Võistlus ise oli päris vahva. Kuid lumes siblimine polnud just meeldiv tegevus ja käed-jalad hakkasid külmetama. No ja neid vigu sai kohe hulgi tehtud. Mulle endale jäi küll selline mulje, et oleksin kui esimest päeva kaardiga metsas. See 5000 -ne kaart ajas mu pea ikka täiega sassi.
Teisel ringil oli juba tunne parem ja jooksutempo ka kiirem. Kuna tulemused saabusid siis, kui pesemas sai oldud ning siiani polegi teada kuidas meil läks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar