Kuna seekord päevakut ei toimunud, siis organiseerisime ise väikese treeningu. Mille nimetasime siis laupäevakuks. Vihma kallas ja kummikutega oli päris tore joosta, sest mind kiusav nohu ei lubanud mul jalgu märjaks teha.
Vesise ilma kiuste peaks hakkama järgmise hooajaks eesmärke seadma. Igasuguseid huvitavaid mõtteid on ning mida võtta või jätta on päris keeruline.
Poisid seavad samuti otsustamisel piiranguid. Oeh.
Samas on kuuldused liikvel, et noori orienteerujaid on metsas vähe liikumas, et nüüd peaks keskenduma laste kaasamisele päevakutele. Aga mida sina arvad?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar