Täna sooritasin teistmoodi trenni. Nimelt läksin tööle soome kelguga, sest autoga polnud tarvis sõita. Mihkel ei läinud hommikul lasteaeda, vaid Audentesesse spordipäevale ja sealt läks koos sõpradega lasteaeda.

Aga miks soome kelguga? Sest täna toimus ka meil tööl talispordipäev.

Kuna meie pööningul on aastaid ja aastaid see kelk jalus seisnud. Otsustasin ta sealt alla tirida ja värske õhu ja lume kätte tuua. Paljud polnud sellist imevärki näinudki.

Igatahes tore oli sellega sõita.

Päev möödus kiirelt, sai ka veidi tööd tehtud.

Õhtul kui sammud lasteaia poole seadsin ja juba mõtlesin, et kas minna jala või bussiga. Siis väljudes nägin, et maja ees trepi kõrval seisab ju minu "soome" sõber.

Polnud kahtluski, et peab minema kelguga.

Tegin sikk-sakke mööda Haraka-Lõokese-Ööbiku- Kotka-Nõmme tee üleminek-Kotka-Sõpruse pst üleminek-Koskla-Endla üleminek-Kannikese. Kohati oli kehva sõita, nüüd tuli paljast asfaldi kiruda ja vahel lumesuppi. Jalgadele hea trenn ja nahavahe sai piisavalt soojaks.

Parkisin kenasti oma "soome" sõbra lasteaia hoovi.

Väravas tuli üks juntsu koos isaga vastu ja oli vägagi imestunud-üllatunud, et "vau milline kelk". Mõnus!!

Mihkel lootis, et saab ikka autoga koju, kuid kelguga oli ka põnev sõita. Ja rühmakaaslane Markus proovis ka kelguga sõita.

Tagasi sõitsime Kannikese-Endla üleminek-Koskla- Sõpruse pst.- Räägu- Nõmme tee üleminek-Käo-Lõokese- Tondi.

Kokku sõitsin ligi 5-6 kilomeetrit. Hea füüsiline koormus tuli kokkuvõtteks, sest tagasisõidul oli kelgul raskus ka peal- Mihkel. Saime päris mitmed jutud räägitud.