Kuna eelmisel nädalavahetusel olime suusavõistlustel, siis see kord sai Mihkel kenasti kooli viidud. Eks see tarkus tuleb tasapisi. Siis kui Mihkel tarkust ammutas, käisin mina õe juures õunu toomas ja tema jõulukuuske likvideerimas. Tüvest saab meisterdada kena nagi ja männa. Oksad pakkisin prügikotti ja kõik sai auto peale pandud. Nüüd ootavad need oksad põletamist.
Heauskselt panustasin lõõgastavale nädalavahetusele, see tähendab ei tahtnud lund mingilgi moel töödelda. Kuid ei pääsenud sellest mitte. Pidin garaazi katusele ronima ja sealt lume kenasti naabri aeda lükkama. Misk? Sest enda aias pole enam ruumi,loomulikult.
Kuna olin lubanud veel külla minna, siis sai mitu kooki küpsetatud. Ühe kaasa, teise poistele.
Pühapäeva hommik. Märten katsetas kokaoskusi ja küpsetas pannkooke. Mina kahjuks ei saanud kauem kui 9-ni magada. Lõuna paiku läksin Mihkliga Nõmme turule, sest linnukeste toiduvaru oli otsakorral ja sõbrakesed vaatasid hommikul meid eriti kurval pilgul. Ostsime kohe mitu-mitu kilo.
Suuremas sellid suundusid vanaemaga Kadrioru parki lume-ja jääskulptuure vaatama.
Vanaema arvates on poisi emotisoonivaesed. Kuid ausalt öeldes mulle nad ka erilist emotsioone ei tekitanud. Lumememmed nagu lumememmed ikka. Jääst figuurid olid seevastu fantastilised.
Ja õhtul tekkis tunne, et tahaks kuskile ära. Mujale, paika mida keegi ei tea (õigemini üks konkreetne isik). Oodatud oleksid head ideed ja pakkumised ka...