7.november-Belgrad Forest & Party

Tavaliselt on nii, et kohe peale jooksu trügivad emotsioonid väga esile. Rõõm, väsimus, kurbus, pettumus, valu jne. Mõned persoonid ei jõua sind ära aasida, et miks sa nii või naa ei teinud. Eks ma ise ka tean, et kõik ei lähe tavaliselt nii kuis tahad. Kindlasti jätkub Koppeltiitol juttu kauemask kui kulub aega kohvi või õlle joomiseks. Juhtus nii, et mina ja Riina startisime kõikidel võistluspäevadel meestest hiljem. Mitte pool vaid lausa 2 tundi hiljem.

Siis oli neil hea rääkida, et meie pärast ei saa nad vaatamisväärsustega tutvuda. Muuseumid pandi juba kella 17 kinni. Autasustamina jäi samuti väga hiliseks. Kartsime, et ei jõua enne süüa, kui Bosphoruse Boat Trip & Party´le läheme. Selle tarvis otsisime Riinaga mitu päeva, mööda poode ja turgu, türgi rahvusmustritega särke. Lõpuks leidime sobivad, kuid pidasime hinda kalliks. Õnneks Urmase veenvale kauplemisele saime särgi a`la 30 liiri eest.

Laeval selgus, et ka türgi meestele me särgid väga meeldivad ja tahtsid meiega pildile jääda. Laevas oli küllalt vähe istumiskohti. Olukorda sai lahendada nii, et tuli tantsida. Mida sai ka tehtud. Melu läks hooti vägagi pinevaks. Aga eesti mees peab alati valvel olema ja nii soliidsemad härrasmehed jälgisid pidevalt delegatsioonijuhti, et miskit paha ei juhtuks.

Et nad nii tublid olid, tegime nendega ka pilti.

Põhiline oli siiski see, et kõik jäid rahule. Ja kogu laevasõidu jooksul õnnestus mul vaid üks klaas veini ära juua.