Esimene võistluspäev toimus Istanbulist põhja-kirde suunas Belgrad Forestis.
Hommikust sõime juba kell 7. Hommikusöök oli küllalt toekas, kuid kohv polnud see mida ise olen harjunud jooma.
Hommikust sõime juba kell 7. Hommikusöök oli küllalt toekas, kuid kohv polnud see mida ise olen harjunud jooma.
Jõudsime kenasti kell 8 väljuvale bussile, mis toimetas meid võistluspaika. Stardid algasid kell 10. Oodata oli kõrgeid mägesid. 
Kohale jõudes selgus, et võistluskeskus asub ilmatu porisel platsil. Metsaalune oli kaetud mahalangenud lehtedega ja pinnas savi-muda-ligane. Vihmaperioodi tulemus, sest vihma sadas ka siis, kui kohale jõudsime. Ja nii mitu päeva, ning soojakraadegi polnud palju. Kuid termomeeter näitas ilma soojenemist. Mina kui külmavares, eelistasin siiski pesusärgi selga panna. Läksin starti, kuhu oli vaid 200 meetrit piisava varuga, kuid jõudsin ikkagi vaevu pool minutit enne oma stardiaega. Startisin kell 11.13.
Olin valmis kohtuma raske ja tõusude rohke maastikuga. Minu jaoks oli põhiline läbida rada ja võtta kõik kontrollpunktid õieti. Eriliselt rabelema ei hakanud ja sain kaardi ja maastikuga suhteliselt kenasti kontakti. Vigu ei teinud, kuid jooksutempo oli keskpärane. Valik langes mitmeid kordi teejooksu kasuks, mis tegi küll teekonna pikemaks, kuid vähemalt ei kaotanud ma ennast metsa ära. Enne kolmandat punkti tundsin, et pesu oli küll liiast. Tõusud olid karmid juba esimesse ja 4 punkti, üles ma ei jooksnud. Kuid poolel rajal hakkas sadama ja siis pidin ennast kiitma, et pesu selga jätsin. Ja eks lõpus sai nalja ka, sest jooksin viimasest punktist hooga mööda arvates, et see mitte ei saa viimane punkt olla.
Rajast endast veidi hiljem pikemalt.
Olin valmis kohtuma raske ja tõusude rohke maastikuga. Minu jaoks oli põhiline läbida rada ja võtta kõik kontrollpunktid õieti. Eriliselt rabelema ei hakanud ja sain kaardi ja maastikuga suhteliselt kenasti kontakti. Vigu ei teinud, kuid jooksutempo oli keskpärane. Valik langes mitmeid kordi teejooksu kasuks, mis tegi küll teekonna pikemaks, kuid vähemalt ei kaotanud ma ennast metsa ära. Enne kolmandat punkti tundsin, et pesu oli küll liiast. Tõusud olid karmid juba esimesse ja 4 punkti, üles ma ei jooksnud. Kuid poolel rajal hakkas sadama ja siis pidin ennast kiitma, et pesu selga jätsin. Ja eks lõpus sai nalja ka, sest jooksin viimasest punktist hooga mööda arvates, et see mitte ei saa viimane punkt olla.
Rajast endast veidi hiljem pikemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar