Ei tea mis päev see oli, kuid suhteliselt hiljuti tuli kiri klubilt, et Lsf PT korraldab oma talvise treeninglaagri Jõulumäel. Ning kui westikad soovivas kasutada võimalust ja veidi teenida, andku aga teada. Kahjuks või õnneks olime juba planeerinud tripi lätimaale.
Aga laupäeva hommikul ootas mind ees mõned üllatused. Kuigi ma juba reedel mõtlesin, et miski nagu oleks korrast ära. Riina oli haigestunud ja Margus.... Loodan, et mõlemad saavad haigusest ja valust võitu.
Maastik oli mõnus. Minu füüsiline vorm seevastu mitte parem. Peale Vanalinna päevakut pole ma minutitki jooksnud. Viinane kõnnietapp oli Lasnamäe spordihallis ja siiamaani on mind piinanud seljahäda. Perearst tunnistas mind teisipäeval küll terveks, peale nädalast ravikuuri. Kuid täna, pühapäeval andis selg siiski tunda. Venitusharjutustesse tuleb täie tõsidusega suhtuda. Võibolla on ka gripivaksiinil siin oma roll ses loos.
Nagu mainitud maastik oli mõnus. Valitud sai üle 9 kilomeetrine rada. Alguses tundus see hirmutav, aga nii kaugele sõites ei tasugi lühemat rada võtta.
Poolel distantsil tuli väsimus peale ja mõtted, miks ta juba ei lõpe. Lätis orienteerumisel on ka positiivne külg, et kaarti tuleb lugeda pidevalt, mitte aeg-ajalt või kohati. Loomulikult, kui on samal maastikul kordi ja kordi joostud, siis kaob ka vajadus kaarti tihedalt lugeda.
Mõmingased eksimused tulid ( vead kaardi ja maastiku kokkusobitamises ) ja röövisid tublilt aega. Nii kaotsin Urmasele ja ka Viljarile tublisti. Nemadki kurtsid enne starti, et vorm on kehv ja joosta ei jaksa, ning kaalust peaks alla võtma. Peaks mainima, et endalgi on väike soov paarist kilost vabaneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar