Täna toimus päevak Sõitmes, kuid kätte pisteti Andineeme kaart. No teadagi, rohelises võpsikus on ennegi mässatud ja nii ma kaotasin oma pulsikella vidina ära. Kus täpsemalt, nüüd enam küll ei tea.
1-31, polnud kuigi keeruline,jooksin Markusega koos sinna. Edasi pidi ta juba oma jõududega minema.
2-32, no nende kividega rohelises on saadud küll ja küll pusserdatud. Seekord õnnestus peaaegu hästi. Mingi okastraadipusa vaid vedeles põõsaste vahel ees. Unustasin kella tööle panna ja siis ma seda tegin.
3-35, kivi tihnikus.
4-34, sain taas Markusega kokku ja siis jälle lahku.
5-37, hea hooga sai mäest alla ja üle põllu vuditud, ukerdasin mingis kraavis ja sealt väljudes, vaatan kell ei tööta. No olgu, pole siis tarvis ja nii ta jäi. Võibolla olin juba midagi kaotanud, võta sa nüüd kinni. Ei hakanud otse minema, jooksin mööda rada.
6-57, otse minek.
7-49, sellest jooksin veidi üle, kuid mitte palju.
8-53, suurem apsakas. Hakkasin enne punkti veidi oma asukohas kahtlema ja see oli halb.
9-52, mõtlesin, et kas tasub kiiresti joosta, kuid etapp oli mõnus.
10-51, kohtan teel Märtenit, kes sööb mustikaid, temal pole kiiret kuhugi.
11-42, jooksen mööda teed ja enne punkti tõus mäkke ja siis jälle alla.
12-44, võtan suuna otse. Kuid oleks pidanud osaliselt mööda teed jooksma. Kuid otsus sai tehtud nii, et joosin üle kollase, mis polnud kuigi meeldiv, siis kraavist üle. Mingi hetk jooksin teel, kuid seda elektriliini ma küll ei märganud.Ja sis aina otse edasi, küll need mustikad olid ikka suured ja mahlased. Ma kohe sõin mõne. Kui jõudsin asfaldteele, siis tekkis segadus, et kui kus ma siis nüüd olen. Ei jäänud muud üle, kui edasi siblida ja kui teed nägema hakksin, sain aru, et oleks pidanud veel mööda asfaldi lõunasse jooksma.
13-45, hea mööda reljeefi joosta.
14-46, lähenesin punktile veidi ringi.
15-47, no miks neid mustikaid keegi ära ei korja!!
16-48, kaldusin minekuga ära ja sattusin pukti 45. Ma olen siin juba olnud!! Kuid lähenesin punktile teiselt poolt ja siis tunduski kuidagi teistmoodi kõik. Aga aega kulus.
17-50, nööriraja punkt.
18-55, nöör kaugelt näha ju see punkti seal on. Oligi.
19-56, otse minek.
20-60, valvsus vist kadus, sest punkti minek oli kuidagi aeglae.
Lõpp.
Päev oli tore, kuigi mõningaste materiaalsete kaotustega.
Homme püüan siis puhata ja vaimu piinata, sest hunnik raamatuid ootab lugemist, tapeet ise ka seinale ennast ei kleebi ja õunamoosi tahaks ka talvel süüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar