No ma saan aru, et vahel ma tõesti kahtlen oma orienteerumise oskustes. Kuid tänane üritus seadis oskused vägagi kahtluse alla. Võibolla tulenes see sellest, et kive oli metsa alla rohkem kui kaardil ja kahjuks enamus kivi punktid ka.
Mõtlesin, et ajaline valik pole hea plaan ja jooksen tavalist suunda. Raja algus läks raskelt, kaardiga ei saanud absoluutselt kontakti võib öelda, et kontakt lausa puudus. Sood ja rohelist polnud võimalik eraldada. Kohati oli kaardi roheline metsas vägagi lage. Peaks mainima, et vihmavaene on see kant olnud, kraavid, veeaugud- kuivad, sood kohati vaid märjad. Saa siis aru, kus see soo lõpeb või algab. 55 kp piirkonna kammisin vägagi põhjalikult risti-põiki enne kui selle kivi üles leidsin ja polnud ta mitte rohelises. Kp 47 minnes jooksin okastraati kinni, mille tulemusena lõhutud jalg ja püksid ka ja punktist teisele poole minnes jäi see traat jälle jalgu. Mingit hoiatavat infot polnud. Kp 37 ei õnnestunudki tabada, sest kivi kus ta pidi olema- seda polnud. Hiljem räägiti jah, et oli teine hoopis teises kohas, aga kaua sa jaksad sii kõike kive läbi kammida, kui kaardil on vaid üks suur kivi ilutseb. Okastraati joostes arvasin, et nüüd aitab lõpetan. Kuidas siis nii, lõpuni polnud palju jäänud. Aga kp 37 ületas juba taluvuse piirid. Esimest korda sellel aastal katkestasin.
Ja ega poistelgi paremini läinud. Markus jooksis lühikest 1,9 kilomeetrist rada millel 5 punkti oma 55 minutit. Märten ei leidnud samuti mõnda punkti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar