Tegu oli päevakuga, mille taolist pole ma Eestis ammu enam kohanud. Startida sai 5 kohaliku raha eest, mis sisaldas ka emiti renti. Nimi tuli raamatusse kirja panna ja rada samuti, mida tahtsid joosta. Rada tuli ise maalida. Legendid olid abiks. Kui varasemalt oli ka Pärnu päevakul näidiskaardid väljas, mille järgi endale jooksurada joonistada. Siis nüüd seda juba ammu pole. Arvestades, et kindlasti käib Pärnus rohkem inimesi, kui Kuopios päevakul.
Radu oli kohe mitu. A-pikk, B-keskmine ja C-lühike rada.
Kuna mehed võtsid loomulikult pikema raja, siis naiste eelistus langes 4,7 kilomeetrilise raja kasuks. 2,2 kilomeetrine tundud liiga lühike.
Rajameister oli välja mõelnud analoogse variandi Tarmaku sprindist. Kus tuli läbida ühte punkti mitmeid kordi nn. liblikaid.
Millegipärast sattusin samadesse kohtadesse, kuigi tee viis mujale.
Ühte kaljut sai korduvalt ületatud, ikka samas suunas.
Ja kui ühel hetkel tundus, et nüüd-ma-ei-tea-kus-olen. Õnneks tuli Urmas joostes ühelt poolt ja pani mu paika. Nii sai edasi joostud, kuidas ma sinna sattusin, kuhu sattusin ma tõesti ei tea. Igatahes olid seal 2 meetrised nõgesed ja karuputked. Eeldavalt endine prügimägi.
Ja mustikaid oli metsas palju ja isuäratavalt suured.
Huvitav oli siiski.
Karastatumad käisid veel ujumas. Mina mitte. Eelistasin oodata kuni sauna saab.
Tulemusi pole veel avalikustatud, kuid neid saab vaadata kunagi siit. Ma vähemalt loodan.
http://www.kuopionsuunnistajat.fi/index.php?option=com_content&view=article&id=126&Itemid=72&4a12365d991a1c156379ce1b1f4c5457=9893b96f15ca0b4e2dc341f1b8598edc
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar