Kuigi ma pole kuigi suur rattaorienteerumise austaja, aga Margus Halliku artikkel "Orienteerujas" andis väikese tõuke, et lähemalt uurida mida Eestis pakutakse. Vaadates järgmise aasta kalenderplaani selgub, et osad on oma vigadest õppinud ja varakult võistlusinfo rahvale avalikustanud. http://www.lsf.ee/content/view/199 Sellel aastal polnud veel kuu enne võistlust juhenditki olemas. Halb neile, kes planeerivad oma tegemisi-võistlemisi varem.
Järgmise aasta võistluse aeg pole küll hea, kuid asukoha mõttes positiivne. Hea on, et korraldajad on lõpuks aru saanud sellest, et nooremate klasside lisamine võistlusesse on jätkusuutlikuse tagaja. Nii julgeks ka see juntsu, kes vähem rattaorienteerumisega tegelenud, võistlema tulla. Vaadates teisipäevakute tulemusi selgub , et rattaorienteerumise fänne on siiski vähe. Mõistagi nõuab see omajagu varustust ja tahet ka. Tore oleks, et suured fännid ise eeskuju andes päevakutel osaleksid ja kogemusi teistega vahetaks-jagaks. Võibolla tuleb neid sõitjaid, siis ka juurde. Loomulikult saab komistuskiviks radade planeerimine (foorumistest palju räägitud teema, kuid juttu jätkub kauemakski). Olen oma ratta xdreamidel juba romuks sõitnud ja uut hetkel ei plaani muretseda, seetõttu rattaorienteerumist harrastan vähem. Samuti ei tähelda ma enda juures kaaluprobleeme või liigeste häda, et peaksin rattaorienteerumisele suuremat tähelepanu pöörama. Kuid poistele aeg-ajalt meeldib sõita. Palju oleneb ka maastikust. Minu jaoks oleks see lihtsalt vaheldus. Eks kunagi selgub, kas osaleda või mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar