Selle aasta Venlojen viesti Mikkelis joostud. Kuigi maastik oli võrreldes möödunud aastatega kergem. Kalju-kivi vähem ja teid rohkem, oli rada siiski mõnus.
Esimesse punkti 192 sai joostud mööda teed, siis mingi hetk vasakule üle kraavi jõudsin väikesele teele, sealt edasi teisest kraavist rohelise servast punkti. Et mitte läbi võsa minna, võtsin suuna teeraja ja elektriliini alla ja sealt otse punkti 41. Kolmas punkt oli lihtne vare 36. Ka 141 oli kerge punkt. Viies puhas suunajooks punkti 46. Kuuendasse punkti oli pikk etapp. Alguses võtsin suuna joogipunkti peale. Võsas ragistamine võtti veidi hoogu maha ja joogipunktis sai rahulikult vaadatud, mis ja kuidas. Kuna punkti teele jäi lai kraav, mida sai teatud kohtades ületada, siis otsustasin teejooksu kasuks. Nii sain ka teises joogipunktis juua, sest palavus tahtis tappa. Ja 30 meetrit tõusu punkti 140 , millest 1o enne punkti suutsin joosat. Suunajooks õnnestus hästi, järsakust all metsaveoteelt üle kraavi kivide ja kuusetihniku otse punkti 149. Sealt suund teele, veidi mööda teed ja orvandist üles oma 20 meetrit tõusu lohku 134. Mäest üle minnes silmasin ka punkti 191. Mäest alla teele, sealt otse järgmisele teele üle silla ja punkt 143 juba vaatabki vastu. Veidi kaljudel ronimist ja oledki kenal teel, kus mullu Lillu vastu jooksis, veidi maad sai joostd, siis keerasin paremale üle kraavi ja sattusin kohe teele, mis mind mäkke üles viis. Punkti suhtes liiga vara, aga kivikaljud olid niikuinii ees, et muud ei jäänudki üle. Läbisin punkti 155, mis mulle ette jäi, kuid minu punkti 92 oli veel jupike maad minna. Kaldusin punktist veidi läände ja pidin kõrgelt hüppama. Kuid jõudsin õnnelikult teele ja kivi tee ääres andis õige suuna kätte. Nii sai punkt 160 lihtsalt leitud. Sealt läks juba kena loha järgmisesse punkti, mis ületas selle sama tee mida ma enne punkt 140 kasutasin. Enne punkti 158 möödusin punktist 151, milleks oli auk. panin ennast kiiresti paika, nagu Urmas ütleb ja võtsin oma punkti varsti ära. Kuidas edasi? ikka otse üle raba ja kraavide, mis kaunikesti poriseks olid joostud. Vot siin kaldusin veidi paremale, kuid punkt 57 sai võetud. Külastasin ka päästvat joogipunkti.
Edasi jooksin veidi mööda metsaveoteed kollase serva. Järgnes puhas teejooks. Kes jõuab- see jookseb. Paljud ei jõudnud. Ja punkt 45 jooksiski kätte. Mingid kaamerad olid ka väljas. Punkti 154 otsustasin joosta mööda teed ja enamus tegi sama. Sest nii oli seda punkti parem võtta. Punkti 161 läks tempo veidi alla, sest ette jäi teede rägastik, kuid tipukese sain kätte. Punkti 156 oli oma 5 mimmu ees ja liikusid selles tihnikus kuidagi aeglaselt, kuid tirisid aina edasi. Edasi sai veel põõsastes ragistatud, kuni teele sai ja jooks võis alata. Viimased punktid sai jooksurallit tehtud. Punkti 165 oli puhas teejooks sekka veidi tõusu ja tihnikut. Viimane punkt 444 asus samuti teeservas augus. Kui päästev nöör paistma hakkas, tundsin lausa külmavärinaid, et kas suudan lõpuni joosta. Etapiaeg 2.16 ja selgus, et Siiriga mul sama aeg. Ja ega ma kiiremini enam poleks jõudnud ka. Mõnus jooks. Mõnus saun ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar