Täna sai rassitud militaarsel maastikul, kus põlengust jäänud jäljed hakkavad tasapisi kaduma. Kuid neid kive ja petooni ja mingeid raudtorusid-trosse, mille otsa ma jooksin ja oma pükstesse augu sain, neid jagus.
Kuna maastik on seal nö "ujuv" ja kaardilugemine võib jooksupealt veidi metsa minna, siis paar etappi nii juhtuski. Kuid peapõhjus oli Piia, kes peale mind oli startinud ja mu kolmandas punktis kätte sai, sest mina neis orvandites koperdasin. Nii jooksime vahelduvalt mina ees ja tema ees. 14-sse punkti joostes jäi ta must maha, kuid 18-daga tegin suunavea ja nii oli Piia minust kiirem. Sama juhtus ka 10-ga, kus ma kaldusin liiga paremale. Hea, et vesi vastu tuli, mis kinni pidas ja teada andis, kus ma täpselt olen. Kuid naljakas on see, et kogenud orienteeruja liiga palju selja taha vaatab, et teada saada kuhu mina jooksen?
Kokkuvõtteks mõnus jooks.
Kuna maastik on seal nö "ujuv" ja kaardilugemine võib jooksupealt veidi metsa minna, siis paar etappi nii juhtuski. Kuid peapõhjus oli Piia, kes peale mind oli startinud ja mu kolmandas punktis kätte sai, sest mina neis orvandites koperdasin. Nii jooksime vahelduvalt mina ees ja tema ees. 14-sse punkti joostes jäi ta must maha, kuid 18-daga tegin suunavea ja nii oli Piia minust kiirem. Sama juhtus ka 10-ga, kus ma kaldusin liiga paremale. Hea, et vesi vastu tuli, mis kinni pidas ja teada andis, kus ma täpselt olen. Kuid naljakas on see, et kogenud orienteeruja liiga palju selja taha vaatab, et teada saada kuhu mina jooksen?
Kokkuvõtteks mõnus jooks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar