Voose on muutumas üheks toredaks treening- ja võistlusmaastikuks. Kuigi märjas metsas on suhteliselt kehv joosta. Kuidagi ei tahtnud nendest kuusetihnikutest end läbi suruda. Mööda teed sai ka tükati joosta. Seal aga jälle häda, et pikkadel jooksuetappidel tahab mu parem pöid endast valusasti märku anda. Olin sunnitud lausa kõndima. Ju mingi põletik seal sees ikka närib.
Igatahes on paar nädalat head maastikud olnud, kus pea laiali otsas tormamine ei tule kasuks. Ega enne targaks saa, kui rumal pole ära olnud, see kehtib minu kohta vist kohe kindlasti. Rajal sai paar toredamat viga tehtud. Eriti ühe lühikese etapiga. Uskumatu küll, kuid tõsi.
Metsas oli rahvast vähe, kuid leidus paljusid, kes küsisid- kuhu punkti lähed? või kas seda punkti oled näinud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar