No tänane päevak oli kui julgustükk omaette. Tegelikult lootsin ma nautida ilusat päeva ja jooksmist. Aga läks vastupidi. Tuul oli jahe, kuid ilms siiski ilus. Peeti karujahti. Ilus karu oli, selline kollaste kõrvade ja kummisäärikutega. Milleks talle need?
See selgus vähe hiljem. Ka unes poleks ma seda, mida tammikus nägin, näinud. Vesi lainetas kõikjal. Alguses püüdsin kuidagi kuiva jalga säilitada ja jooksin kust aga sai ringi. Kuid sellest polnud kasu midagi. Rajameister oli punktid ikka kaugemale vette toppinud. Kaardil punkt kenasti teel, kuid sinna viis veetee. Nii sai sumatud põlvini ja lausa puusani vees. Alguses ikka tasu ja targu, lõpuks juba joostes, kui see võimalik oli. Selle vetevälja tõttu kadus igasugune orientiir, kus miski asub. No mõned kõrgemad kohad ikka olid veidi abiks. Nii jahmerdasin ühe punktiga ikka kõvasti, enne kui taipasin, et olen ikka vales kohas. Kuna valisin tavalise suuna, siis kaart oli kahepoolne, st joosta tuli kaks ringi. Teisel ringil, oli paar pikka etappi, kus ma 2-st punktist minema hakates lugesin kaarti valesti ja läksin kolmanad asemel 6-sse, siis 5-sse ja 4-sse ja lõpuks 3-sse. Siis märkasin, et midaaa. Kuhu ma nüüd siis pean minema. Tuli tagurpidi ehk edaspidi uuesti joosta. Ja see 6-36 oli kenasnti vees kivi kõrval. Kust ma juba korduvalt olin mööda sumanud.
Mõtlesin juba , et katkestan ja lähen koju. Aga punnisin ikka lõpuni. Kiiresti jalad kuivaks ja tantsutrenni. Mõtlesin küll, et seekord jätan vahele, aga tüdrukuid ei tahtnud alt ka vedada, nii jäin küll hiljaks, aga siiski jõudsin.
Nüüd olen nii väsinud ja joon teed ning turtsun. Homsest kuni neljapäevani olen koolitusel. Teisipäevaku jätan seekord vahele, öisele ikka lähen, aga neljapäev kisu eriti kiireks. Algavad neljapäevakud ja kell 8 õhtul veel teinegi trenn ootamas. Kui kõik logistiliselt klapib, siis jõuan kõikjale kuhu vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar