Seljatasin väsitava sessi ja osalesin sise-o üritusel Reaalkoolis. Eelmisel korral oli rada üpris raske ja arvasin, et nüüdki tuleb hull ajude ragistamine. Kuid õnneks seda ei juhtunud. Ja kui oleks läinud nii nagu arvasin, siis olnuks mul veidi piinlik nende noorte reaalikate ees, keda ma tundide kaupa õhutasin sellest üritusest osavõtma.
Peaks ütlema, et lausa 20% õpilastest, kellele sai räägitud, tulid kohale ja võistlesid. Ja mitte sugugi kehvasti. Üks neiu jooksis hea tulemuse ja jõudis koguni B finaali.
Noh jaa. Ek see noortega koos kepsutamine üks nalja tegemine ole ka. Sain ühes jooksus vastu oma paremat jalga kokkupõrkel sellise obaduse, et siia maani annab jalg endast märku. Ja hea ongi, muidu ma arvaks, et olen talveunne jäänud.
Ma tean, et peaksin hoolsasti trenni tegema. Kuid enda ja poiste õppimised röövivad kogu aja, millal ma tunnen, et olen ärkvel. Samas ka kõik nädalavahetused on kuidagi jaanuaris tegusad, et lootust unele, mis kestaks rohkem kui 6-7 tundi pole vist loota niipea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar