Reede hakkas lund sadama. Mõtlesin, et kogu laupäeva hommiku pean lund rookima, et autoga välja saaksin sõita.
Kuid hommikul polnudki olukord nii hull. Vaid üle poole tunni tööd.
Alustsime koos Marisega sõitu Valgehobusemäele suusaorienteerumisele. Kuigi sellel aastal olen ainult kolm korda suusatada saanud ja läbitud kilomeetreid kordades vähem kui joostes.
Lühirada osutus tunduvalt pikemaks, kui arvasin. Mõtlesin, et sõidan rahulikult ja omas tempos.
Ja kui rajale sain, siis selgus, et suusk ei libise ja ei libisegi kohe üldse mitte. Kuigi määre temperatuurile vastas jne. Peale neljandat punkti lagunes suusakepp kaheks jupiks ja selle kooshoidmine oli tõsine tegu. Õnneks kohtasin rajal Andres Vesilindu, kellelt sain pabertaskurätiku ja nii suusakepi töökindlamaks. Üks taskurätik võib vahel vägagi tubliks abimeheks osutuda.
Rada polnud kuigi keeruline ja vägagi sõidetav.
Kahjuks andmete mahalugemisel selgus, et olen ühes punktis eksinud ja võtnud paralleelpunkti ja seega tulemust kirja ei saanud. Ja jälle peab kordama, et punktinumbrit tuleb ja tuleb kontrollida. No kaua võib.
Kaart tuleb siia siis, kui selle tagasi saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar