Lumine november...

Maad katab lumekirme. Kuidagi väga jahedaks on ilm läinud, pole siin mõnusast sügisest enam midagi järel. Nüüd jooksma minnes tuleb tõsiselt mõelda, mida selga panna ja mida mitte. Valgemat aega napib tõsiselt. Vahel õnnestub peale lõunat jooksutiir joosta, kuid iga nädalavahetus ei tahaks ka jooksmisele pühendada. Toanurgas on mul üks kast ja mitte väike, kus ootavad kangad, mis tahavad millekski saada. Aegajalt olen tubli ja mõne kangatüki unistused täituvad. Constantia ad finem ducit, õigustab ennast täielikult. Vahel seda püsivust vajaks rohkem. Treeningud maratoniks sujuvad, kuid mõni asi vajab rohkem mõtlemist. Treeningmaht on suurenenud, kuid kehakaal ei taha sellest muutuda. Kohutav magusaisu on ..... Kuigi tean, et ei peaks. Püüan ennast selles vallas parandada. Leidsin sellise huvitava video, mida tasub vaadata, sest kõik inimesed ei ole ühesugused. Tegelikult oleme ju kõik erinevad, kuid siiski tahame olla erilised.
 Puudega noor poiss räägib oma elust.

Vihmane november...

... sajab ja sajab, kaua siis sajab? Nädalapäevad tagasi tuli mõte, et peaks, võiks, tahaks kinno minna. Nii sai valitud veidi jabur film Vastik vanaisa. Nalja sai ja tegelikult täitsa tõsieluline film. Film näikse tehtud varjatud kaamerate toel, sest olukorrad  olid vägagi naljakad. Jälle sajab. Mõni päev on vihma trotsides siiski nii kiire, et jooksutrenni ei jõua. Mõelda veel jõuab, kuid... Näiteks kujunes üks vihmane päev nii. Tööpäev oleks lõppenud juba 11.30. ja nii ma ka majast lahkusin, et kammida veidi kangapoode ja leida sealt loominguliseks tegevuseks materjali. Erksaid loomingulisi mõtteid tuleb ju kohe realiseerida. Kahjuks pole nädalas päeva, kus saaksin sellega pühendunult tegeleda. Äkki pühapäeval !? Eks näis.
Kolleegid tahtsid hirmsasti teistele kolleegidele infot jagada, eriti IT vallas. Nii olin sunnitud tööle tagasi minema ja seda rohkem kui tund kuulama. Õnneks olid teised kolleegid organiseerinud Kunstigümnaasiumisse õppe- ja teabepäeva. Nii sain sealt suhteliselt igavast infotulvast pageda. Sest just igapäev ei kohtu tunnustatud metalli- ja ehtekunstniku Heldur Pruuliga. Tema abiga õnnestus mul töötoas oma sõrmus kenasti korda teha. Aeg huvitavat inimest kuulates läks kiiresti ja nii jõudsin koju, et kell näitas samu numbreid, kui hommikul tööle läksin. Jõulud hakkavad vist juba lähenema, sest poes on mandariinid odavama.. Tõin ühel päeval neid koju paar kilo ja õhtuks oli kõik otsas. Ega see ka kedagi üllata. Sai ka pikalt hoogu võetud, et minna vaatama filmi  Mandariinid. Nüüd on see tehtud. Nüganen on mulle näitlejana väga sümpaatne, vanameister Ulfsak ka. Trassi mäletan juba sellest ajast, kui ta Rakvere Teatris peanäitejuht oli ja kõik lavastused sai siis kooliajal ära vaadatud. Kinno minnes sadas, tagasi tulles sadas ja nii saigi üks päev läbi.

10. november- taas Pärnu vangla

Pühapäeval ei antud taas asu ja sõitsin Pärnu tagasi, nüüd koos poistega. Oli klubi üllatusvõistlus, hooaja lõpetamine ja üldkoosolek.

9.november- Jõulumäe

Alguses oli plaan nädalavahetuseks Lätti sõita. Teha seal mõned jooksud kaardiga metsas ja tutvuda lähemalt Läti ooperimajaga. Plaan oli muidugi täitsa teostatav, aga lõpuks veetsin laupäeva hoopis Jõulumäel koos Sassi ja Matiga metsas joostes. Kuid põhitingimused sai täidetud: metsa sai, kaardiga tuli joosta ja taidluskavas ka täitsa ise esinetud. Kurb on ainult see, et õhtusöögi ajal tehtud luuletust ei ole ma aja nappusel suutnud korrigeerida. XT bingo rogain oli traditsioonilisele rogainile mõnus vaheldus. Nuputada tuli ja planeering ei kukkunud küll väga hästi välja, aga see pidigi ju lõbus üritus olema. Igatahes jäin täitsa rahule. Saun, söök ja jook, kõik tasus ennast kuhjaga. Tavaliselt pidudel ikka nii, et alguses ei saa vedama ja siis ei saa jälle pidama. Rasvapõletust tantsupõrandal sai ka hoogsalt tehtud. Väike pühapäevane harjutamine poistega tuleb ikka kasuks.Võibolla oli see ka vihje, et peaks rohkem tantsima. Pärast Tallinna poole sõites sain ennast mõnusati tunda, sest juhtima ei pidanud. Kõik jõudsid õnnelikult koju.

26.oktoober- Viimsi

Libahundi jälje sügisetapp Viimsis. Hea lähedale minek. Seekord osales ka Mihkel Tammed ja Tõrud võistkonnas. tegelikult alles TON-i neljapäevakute lõpetamisel.panid aktiivsed lapsevanemad võistkonna kokku. Mihkel oli nõus jalutama küll. Reede õhtu osalesin ühel akateemislisel üritusel ja sai seal Kartin Kõluga teemas  räägitud ja tema arvas, et ilm homme meid eriti ei soosi. Tema võtab vihmakeebid ühes, kuid kummikutest loobub. Oh, mul hakkas Mihklist juba kahju.
Ja ilm laupäeva hommikul polnudki eriti rõõmustav.